Sellel nädalal Jõhvis aset leidnud koroonapuhang kinnitab veel kord, et selle salakavala viiruse puhul ei saa veel kaugeltki ohutunnet kaotada.
JUHTKIRI Üle dramatiseerida ei maksa, alahinnata samuti
Kuigi kevadine viiruserünnak ning eriolukorrast tulenevad piirangud võivad tunduda kauge ja halva unenäona, pole haigus vahepealsest vaibumisest hoolimata meie seast kadunud. Ja me ei oska praegu öelda isegi seda, kas kardetud teine laine on juba alanud või võimalik, et veel tulemas.
Jah, inimesed talusid kevadisi piiranguid kohusetundlikult ning täitsid ka distantsinõudeid ja desinfitseerimissoovitusi. Kuigi praegugi on mõistlik neid täita, me näeme, et kauplustes ja muudes avalikes kohtades astutakse desoainepudeli juurde väga harva ning ka kahemeetrise distantsi hoidmisest ei ole enamikul inimestest enam asja. Me näeme, et viimase aja suuremad koroonapuhangud on alguse saanud just meelelahutusasutustes ja nooremate inimeste seas, mis peaks ühiskonnale olema mingi märk selle kohta, kuhu tuleks rohkem tähelepanu suunata.
Praegust olukorda ei tasuks siiski üksikute puhangujuhtumite tõttu üle dramatiseerida. Terviseamet on õppinud kiiresti reageerima, et haiguskolde ilmnemise puhul ruttu kõik kontaktid välja selgitada.
Küll aga tekitab hämmeldust osa inimeste jätkuv vaenulik suhtumine koroonanakkuse saanutesse. Ka Jõhvi juhtumi puhul võisime sotsiaalmeediast lugeda vihaseid kommentaare, kus nakatunuid, aga ka näiteks koldeks olnud meelelahutusasutust süüdistati vastutustundetus käitumises, külvati viha ja pritsiti sappi. Selline reaktsioon ei ole kindlasti adekvaatne ega aita kuidagi kaasa viiruse tõrjumisele. Meil ei ole vaja ju, et avalikkuses hakkaks juurduma arusaam, et viirusekandjad peaksid tundma süüd selle eest, et nad haigeks jäid ja enda teadmata viirust levitasid. Pigem võib selline suhtumine anda vastupidise tulemuse oodatavale − et kõik inimesed vähimagi kahtluse korral kohe end testima läheksid.