/nginx/o/2019/01/06/11697670t1h8a36.jpg)
/nginx/o/2020/09/04/13323444t1h5475.jpg)
Tänases Põhjarannikus ilmuvas intervjuus ütleb Jõhvi põhikooli direktor Liina Mihkelson, et tõenäoliselt ta järgmistel valimistel enam volikogusse ei kandideeri. Põhjuseks asjaolu, et koolijuhil, kes vallavalitsusest palka saab, on keeruline olla samal ajal volikogus sama vallavalitsuse tööandja.
Ja tal on õigus. Me oleme küllalt näinud olukordi, kus volikogus olijad on karjuvas huvide konfliktis, kui tõstavad kätt, olles samal ajal munitsipaaltöötajad.
Praegu on riigikogu menetluses kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse muudatus, mis võrdsustaks omavalitsuse ametnikud ja linna- või vallaasutuste töötajad. See tähendaks, et sarnaselt ametnikega ei tohiks ka munitsipaalasutustest palka saavad inimesed volikogus olla. Sellele huvide konflikti riskile on osundanud riigikohus ühes oma lahendis, kui ütles, et konflikt volikogu liikme mandaadi ja teenistuskoha huvide vahel võib ohustada volikogu toimimist.
Sellise piirangu vastastel on muidugi samuti kaalukaid argumente. Üks olulisemaid on näiteks see, et munitsipaalasutuste juhid, nagu näiteks kooli- või lasteaiadirektorid, on sageli oma valdkonna asjatundjad ning lisavad volikogule kompetentsi. Omavalitsustes, mis ei saa niigi tegusate ja asjatundlike inimeste külluse üle hoobelda, on nende osalemine otsustusprotsessides seetõttu ju teretulnud.
Samas oleme me siin Ida-Virumaal piisavalt palju näinud seda, et poliitilised ambitsioonid ning omakasu kipuvad sageli ületama terve mõistuse argumente. See ajab valijatel südame pahaks ning tagajärjeks võib olla inimeste veelgi suurem eemaldumine võimust. Me näeme ju valimistest valimisteni, et Ida-Virumaal on valimistel osalejate protsent üks madalamaid. Ja kindlasti on oma osa siin selles, et mitmetes omavalitsustes praktiseeritakse valitsemisstiili, mis demokraatiale kuidagi kasuks ei tule.