Martin Repinski: Jõhvi praegune koalitsioon oli viga ja ma ei hakka käed rüpes istuma

Martin Repinski, Jõhvi osakonna juht

FOTO: Matti Kämärä / Põhjarannik

Jõhvi valla poliitiline elu on alati olnud keeruline ja ettearvamatu. Siia tulles on igal poliitikul rohkem kaotada kui võita. Teadsin seda 2017. aastal, kui otsustasin kandideerida Jõhvi vallavolikokku ning Keskerakonna Jõhvi osakonna esimeheks. Erakonna jaoks oli see keeruline aeg. Mõned kuud enne valimisi teatasid pikaajalised Keskerakonna esindajad Jõhvi volikogus, lugupeetud Keskerakonna asutaja Kaarel Pürg ja Jõhvi aukodanik Endel Paap, et kandideerivad hoopis teises nimekirjas. Samamoodi tegutses keskerakondlasest Jõhvi vallavanem Eduard East.

Minu eesmärk number üks oli nimekirja kokkupanek ning valimisprogrammi väljatöötamine, mida tegime koos Arthur Sepperni, Allan Männi ja teiste erakonna liikmetega. Teadsime, et meil ei olnud lootust saada volikogus rohkem kui kaks kohta. Samuti ei saanud me loota koalitsiooni kuulumisele. Tegime ära väga suure töö, milleks kulus hulganisti isiklikke vahendeid ja energiat. Meie valimisplatvormi ja kandidaatide üle tehti nalja, meid halvustati ning räägiti, et jääme igal juhul opositsiooni ega saa midagi teha. Valimispäeva õhtul oli selge, et saime volikogus kolm kohta ja mind isiklikult toetas kõige rohkem Jõhvi elanikke. Olen selle eest toetajatele tänulik.

Selline toetus tähendas aga vastutust. Valimisööl võtsin ühendust [valimisliidu Jõhvi Eest juhi] Niina Neglasoniga ja pakkusin välja võimaluse teha koalitsioon koos Reformierakonna ja teiste volikogu liikmetega, kes juba andsid selleks nõusoleku. Niina vastas kindlalt "ei" ja tegi koalitsiooni Nikolai Ossipenko valimisliiduga Jõhvi − Meie Kodu. Meie juurde tuli Neglason alles aasta hiljem, kui Jõhvi − Meie Kodu oli nad hüljanud.

2018. aastal tuli Keskerakond Jõhvis võimule, mina lahkusin riigikogust ja sain Jõhvi vallavanemaks. Max Kauri kutsusin abivallavanemaks. Tunnistan, et me saanuks hakkama ka kahe abivallavanemaga, kuid tahtsime, et vallavalitsuses oleks tasakaal ning koalitsioonipartner ei saaks blokeerida vallavalitsuse tasemel vallavanema otsuseid. Keskerakonna jaoks oli olukord väga soodne: meie fraktsiooniga liitusid Irina Šulgina ja Eduard East, kellest sai vallavõimu inimene number üks ehk volikogu esimees.

Olukord oli kasulik mitte ainult erakonnale, vaid ka vallaelanikele. Tagantjärele vaadates võib öelda, et Keskerakonna ja Jõhvi − Meie Kodu koalitsiooni loomine oli win-win-situatsioon, kus saime kahe aastaga täita 78% lubadustest. Valla elanikud said Pargi keskuse, nüüdisaegse staadioni, promenaadi koos muusikaväljakuga, tänapäevase linnapargi, renoveeritud Narva maantee koos turu ees oleva parklaga, hulganisti spordi- ja mänguväljakuid ning palju muud. Lisaks käivitasime uue kooli ehitamise ja vaksali rekonstrueerimise protsessi.

Olen kindel, et arengud ei jäänud elanikel märkamata. See kõik sai tehtud tänu heale koostööle koalitsioonipartneriga ning vabariigi valitsuse tugevale toetusele. Jah, mõnikord võivad üksikud poliitilised sammud või otsused tunduda jaburad ja imelikud. Jah, see ongi kõik väga keeruline ja lõputu protsess, milles osalemine ja mille juhtimine on paras väljakutse. Kuid minule on alati tähtis tulemus. Tulemus, mis toob kaasa muudatusi ja arenguid. Tulemusega olen rahul. Mul ei ole piinlik vaadata valijate silmadesse.

Ma tegutsen hirmuta, kuna olen lubanud valijatele, et lähtun põhimõtetest, mitte positsioonidest.

1

Olen valmis võtma riske, teades, et homme võin olla opositsioonis. Kuid ma tegutsen hirmuta, kuna olen lubanud valijatele, et lähtun põhimõtetest, mitte positsioonidest. Võib tunduda, et järjekordne võimuvahetus ei too midagi head, kuid mina arvan vastupidi. Praegune koalitsioon oli viga, seda näitasid vallavalitsuse esimesed teod, mille käigus hakati soosingus olevatele inimestele töökohti looma ning edukalt toiminud süsteeme lammutama ning seda kõike vallaelanike arvelt ja üksnes valimistulemuste nimel. Mina julgen viga tunnistada ja parandada. Tean, et paljudele meeldiks, kui ma ei teeks midagi, vaid istuksin, käed rüpes. Mind tundvad inimesed aga teavad, et see ei ole võimalik. Ma ei põgene vastutuse eest ning töötan Jõhvi parema tuleviku ja valla elanike heaolu nimel.

Tagasi üles
Back