Hiljuti avaldatud rahandusministeeriumi uuringust saime teada, et Ida-Viru maakonna elanikud on oma kodukoha võimuga vähem rahul kui Eestis keskmiselt. Kurb, aga tõsi. Samuti on meie maakonna elanike valimisaktiivsus väga madal. Aasta-aastalt muutub meie valija apaatsemaks.
Eevi Paasmäe: Martin Repinski, ma ei saa sinust aru
Levimas on arusaam, et midagi ei muutu, ja valdab käegalöömise meeleolu. Selline teadmine ei valmista rõõmu ning on viimane aeg maha istuda, analüüsida ja tõsiseid järeldusi teha. Kergem on analüüsida ja plaane pidada seal, kus toimub järjepidev töö oma valijaga, oma valimismeeskonnaga, kellega läbiti valimiste kadalipp.
Ega meie maakonnas olegi palju neid häältemagneteid, kes on valimistel saanud isikumandaadi ja osutunud valituks. Ikka on see olnud meeskonnatöö tulemus. Siit aga kõik alguse saabki. Kuidas osatakse hoida seda meeskonda, kes panustas oma aega ja energiat, oma südamerahu? Kuidas on see meeskond kaasatud valimistel antud lubaduste täitmisesse? Ja kõige olulisem: kas me räägime veel nendega, kas me arutame võimalikke tegevusi ja otsuseid? Kas me selgitame neile oma seisukohti?
Ma ei saa aru poliitikust, kes ainuisikuliselt otsustab, mis on õige ja mis vale, kes muudab oma otsuseid mitte enam päevaga, vaid tundidega. Kes räägib mingitest põhimõtetest, aga pole neid kellelegi selgitanud.
Mina, kes ma olen kaua olnud poliitikas, juhtinud aastaid Keskerakonna Ida-Virumaa piirkonda, kogenud rõõmsamaid ja vähem rõõmsamaid hetki, julgen ikka veel toetada erakondade nimekirju valimistel. Ja ikka kindla argumendiga: valijal on, kelle käest küsida, kellele ettepanekuid teha, keda kiita või kellele etteheiteid teha. Erakond on kindlate põhimõtete ja eesmärkidega.
Viimasel ajal aga jään vastustega hätta. Mulle helistatakse, mind peatatakse tänaval ja mult nõutakse selgitusi. Olen hämmingus ja pahane. Ma ei saa aru poliitikust, kes ainuisikuliselt otsustab, mis on õige ja mis vale, kes muudab oma otsuseid mitte enam päevaga, vaid tundidega. Kes räägib mingitest põhimõtetest, aga pole neid kellelegi selgitanud.
Pean eelkõige silmas Martin Repinskit ja Jõhvi vallas toimuvat. Loomulikult ei võta ma endale kõiketeadva inimese tiitlit. Loomulikult on ka Jõhvis ühe või teise otsustuse taga rohkem kui üks inimene. Aga selle otsustuse taga ei ole erakonna seisukohta, erakonna osakonna heakskiitu.
Tahaks väga loota, et ainult Jõhvis on nii, et Keskerakonna osakonna juhatus ei aruta ega otsusta kohalikke küsimusi, ei otsusta, kas olla koalitsioonis või opositsioonis jne. Tänaseks on Keskerakonna Jõhvi osakonna juhatusse võimumängude tõttu järele jäänud ainult kolm liiget. Jõhvi volikogus on üks keskerakondlane ja vallavanem on Keskerakonna kauaaegne liige.
Jõhvis on hulgaliselt erakonna toetajaid, Keskerakonna liikmeid, on kaks asutajaliiget. Neil on vaja kiiremas korras ennast koguda, kokku tulla ning tõsiselt arutada, kuidas ja kellega eesotsas edasi minna.
Ma ei mõista sellist võimuvõitlust Jõhvis ja seepärast ei saa seda ka toetada.