Riho Breivel: riigikaitse ongi kallis

Riho Breivel, riigikogu liige (EKRE), reservkolonel Foto: Peeter Lilleväli / Põhjarannik

Riigieelarve arutelu ajal pidas EKRE vajalikuks pöörata suurt tähelepanu meie kaitsevõime lünkadele.

EKRE fraktsiooni 19 liikme seas on üks kindral, kaks koloneli ja üks kolonelleitnant. Ohvitserid, kes on teeninud kaitsejõudude kõrgetel kohtadel ja saavad väga hästi aru heidutuse vajadusest ja reaalsetest sammudest, mida tuleb kiiresti ette võtta, et neid lünki likvideerida.

On arusaamatu, et osa poliitikuid ja kaitseministeeriumi valitsemisala ametnikke reageeris valuliselt kaitsekulude suurendamise ideesse. Ma ei tahaks uskuda, et vastu oldi ainult seetõttu, et ettepanek anda lisaraha rannakaitse ja õhukaitse väljaehitamiseks tuli EKRE-lt… Äkki üritati varjata oma seniseid tegematajätmisi? Pole saladus, et Eesti kaitsepoliitika arendamine on viimasel kuuel-seitsmel aastal lähtunud Ukraina sõja eelsest aegunud doktriinist.

Kui riigikaitse ei ole terviklik, siis seda ei olegi.

Kaitseplaneerimise eesmärk on üles ehitada riigi sõjalise kaitse võime. Nii nagu üldsus aastaid ei teadnud, et meil ei olnud päris piiri Venemaaga ja selle väljaehitamise algatamiseks pidi toimuma suur intsident piiril, siis kas praegu on sama olukord ka riigi kaitsetegevuse planeerimises?

Kui keegi räägib, et meil ei ole võimet kaitsta oma merepiiri ja me ei suuda kaitsta oma üksusi õhurünnakute eest, ning ainus argument on nende võimete kallidus, siis see ei ole adekvaatne lähenemine probleemile.  

Riigikaitse ongi kallis. Kui me ei hakka investeerima kaitsevõimekuste tõstmisesse praegu, puudub meil igasugune põhjendatud lootus kaitsevõime tekkeks tulevikus. Liitlased tulevad küll appi, aga mitte meie eest sõdima. Riigi esmane sõjaline kaitsevõime peab meil endal olema ja see ei saa olla ainult osaline. Kui see ei ole terviklik, siis seda ei olegi.

Mahajäämus on pikka aega olnud rannakaitsesüsteemi ebaproportsionaalses arendamises. See on meie riigis suur probleem, sest meil on pikk rannajoon, mille kaudu on võimalik meie suveräänsusele suuri probleeme tekitada. Samuti on keskmaaraketisüsteemide valik ja olemasolu vajalik, et oleks garanteeritud vajaduse korral liitlasvägede abi saabumine. 

Praegu on küll kaitseministeerium leidnud, et raha ei jätku õhutõrjevõimekuse väljaehitamiseks, milleks ongi vajalikud keskmaaraketisüsteemid. Sellest on kahju − raha oleks olnud olemas. Kaitseministri selgitus oli see, et arengukava ei näe lähiajal selle võimekuse väljaehitamist ette. Kehtiv arengukava ei vasta enam praegusele maailma julgeolekuolukorrale. 

Loodan, et mõningased tagasilöögid riigikaitse ülesehitamisel on ajutised ning edaspidi saame näha rohkem avalikke arutelusid, kus käsitletakse meie riigikaitse planeerimise hetkeseisu. Avalikkus peab teadma, mis on hästi ja mis halvasti ja miks. Riigikaitse on meie kõigi ühine asi.

Vaidlus selle üle, kas riigikaitse vajab uusi investeeringuid lünkade täitmiseks, ei tohiks olla küsimus. Küsimus peab olema, kuidas kõige kiiremini jõuda olukorrani, kus võime öelda, et meie riik on välisvaenlase eest parimal võimalikul viisil kaitstud.