Jana Kondrašova: kas suvilaomanikud võivad ka linnavalitsuse moodi käituda?

Jana Kondrašova, Narva linnavolikogu liige, fraktsioon Meie Narva Foto: Ilja Smirnov / Põhjarannik

Quod licet Iovi, non licet bovi. Selle lennuka ladinakeelse väljendi mõte seisneb selles, et kui miski on lubatud ühele inimesele või inimrühmale, siis pole see sugugi tingimata lubatud ka kõigile teistele. Ning see kajastab Narva tegelikkust ilmekamalt kui miski muu.

Millest ma õieti räägin? Põhjarannikus ilmus artikkel, millest lugejad said teada, et septembri alguses avati Narvas traditsioonilise piduliku lindilõikamise tseremooniaga Kreenholmi gümnaasiumi staadion, ehkki sel hetkel polnud staadionil veel kasutuslubagi.

Eesti Vabariigi seaduste kohaselt tuleb enne millegi ehitama asumist kindlasti ehitusluba hankida. Ning enne objekti kasutama hakkamist saada sellele kasutusluba.

Narva linnapea Aleksei Jevgrafov õigustab seadusrikkumist sellega, et keegi teinegi sedasama seadust rikub, ehkki ta ise peaks linlastele seaduse täitmisel eeskujuks olema.

Paradoks on selles, et staadioni kasutusloa pidi väljastama otseselt linnapeale alluv arhitektuuri- ja linnaplaneerimise amet. Sama lugu on olnud ka mitmete teiste objektidega, mis on ilma kasutusloata käiku antud: artiklis on üles loetud näiteks Puškini tänava mänguväljak, Äkkeküla mängukompleks ja Tallinna mnt 50b asuv minijalgpalliväljak.

Linn avab oma objekte ilma loata. Kes maksab trahvid, kui riik nende faktide põhjal menetlust alustab? Linnapea ja volikogu esimees omast taskust?

Linnapea Aleksei Jevgrafovi väide, nagu olekski Eestis üleüldine tava kasutada infrastruktuuriobjekte ajal, mil nende ehitust alles lõpetatakse, seab nii kohaliku omavalitsuse kui ka ehitusjärelevalve ametnike autoriteedi alla tikusma viitsütikuga pommi. Linnapea õigustab seadusrikkumist sellega, et keegi teinegi sedasama seadust rikub, ehkki ta ise peaks linlastele seaduse täitmisel eeskujuks olema.

Siinkohal on asjakohane meenutada Narva suvilaomanikke, kes on jõustunud seadusemuudatuse tõttu sunnitud oma aedade dokumendid seadusega kooskõlla viima. Nüüdsest võivad nad julgelt ja õigustatult linnapea Jevgrafovi mõtteavaldustele viidata.

Loo moraal on see, et seadus on üks kõigile: nii lihtsale suvitajale kui ka linnapea Jevgrafovile. Ainult et viimaselt peaks mitu korda rohkem nõudma, kuna praegu kuulub just tema võimusesse ja kohustuste hulka olukorda Narvas muuta.

Paljud ettevõtjad pole oma äri ilma kasutusloata alustada saanud. Ehkki neilgi olid remondi- ja ehitustööd lõppenud ning ehitajad objekti üle andnud. Loa saamise protsess võib võtta kaua aega (on teada hiljutised juhtumid, mil see on kestnud kuid). Ettevõtjad on kulutanud oma raha, neil on jäänud kasum saamata, nad on maksnud viivituste eest trahve, kuid olnud sunnitud seadusi täitma. Linnapea aga sülitab lindilõikamise tuhinas seadustele ning peab end nendest ülemaks. Ettevõtjad, võtke linnapeast eeskuju!

Pange tähele: kõik artiklis loetletud, kasutusloa viibimisega käiku antud objektid on lastele mõeldud rajatised. Ametnike vastutus on siin eriti suur! Lõppude lõpuks sisaldab kasutusluba ju ka dokumente, mis kinnitavad tehnosüsteemide ja konstruktsioonide korrasolekut ning tuleohutust − kõik need näitavad, et objekt on linlastele ja kõigile lastele kasutamiseks ohutu.

Nendel teedel ja maanteedel, mida remondi järgus kasutatakse, kehtestatakse kiiruspiiranguid ja möödasõidukeelde, paigaldatakse keelumärke.

Kui linnapea Jevgrafov arvab, et tegemist on ohutute ja kasutusvalmis objektidega, siis peaksid säärase otsuse enda jaoks langetama ka lastevanemad, kelle lapsed neid rajatisi reaalses elus kasutavad. Seega tuleb need objektid nagu kord ja kohus ka tähistada. Objekt on valmis − kasutusluba veel puudub. Las igaüks teeb oma otsuse ise. Ja omavalitsuski hakkab tõhusamalt tööle. Omamoodi häbisildid. Võib ka lindikestega.