Mart Helme: EKRE hakkab tegelema Ida-Virumaa mitte-eestlastega (2)

Erik Gamzejev
Copy
Mart Helme väitel hoiab EKRE pidurit, et põlevkivitööstuses rohkem töökohti ei kaoks.
Mart Helme väitel hoiab EKRE pidurit, et põlevkivitööstuses rohkem töökohti ei kaoks. Foto: Matti Kämärä / Põhjarannik

EKRE aseesimehe ja siseministri Mart Helme sõnul kavatseb erakond senisest märksa tõsisemalt hakata tegelema Ida-Virumaal elavate mitte-eestlastega, et võita neid enda leeri. Samas kinnitab ta, et erakonna valimisprogrammis olnud plaanid nõuda Venemaalt okupatsioonikahjusid ja lubada kohalikel valimistel osaleda vaid Eesti kodanikel ei ole praegu aktuaalsed. 

Sel sügisel on käinud ideede kogumine, kuidas aidata parandada elujärge Ida-Virumaal, kus on ohverdatud tuhandeid töökohti süsinikuheitmete vähendamise nimel. Millised on teie ettepanekud, mida Eesti riik saab ära teha, et see piirkond elaks paremini?

Mina olen seda meelt, et tööstusharude lauslikvideerimist ei saa lubada. Õiglase ülemineku fond peaks olema ikkagi pehme maandumise jaoks. Põlevkivitööstus tuleb ümber profileerida, aga seda ei saa kinni panna ega hävitada, need töökohad ei saa kaduda.

Kuidas ei saa kaduda? Mitu tuhat töökohta on viimase nelja-viie aastaga juba kadunud.

On. Aga me oleme sellele praegu piduri peale tõmmanud. Kavatseme seda ka hoida. Aga seda pole kerge teha. Kõik räägivad, kuidas oleks vaja, kuidas peaks või ei tohiks, aga ega keegi mingeid ideid paku. 

Millised teie ideed on?

Meie ideed on ikkagi põhimõtteliselt kaevandamise jätkamine õli tootmiseks ja keemiatööstuse uue taseme ülesehitamine. Ma ei näe siin esialgu muud varianti, kui riik peab olema käivitav investor, kaasates seejuures ka erainvestoreid.

Riigi osalemine tekitab usalduse. Ei saa niimoodi, et ainult kohalikud ettevõtjad võtavad ainuisikuliselt riski, teadmata, missugune on järgmine poliitiline otsus, Euroopa Liidu direktiiv või mingisuguse roheleppega liitumine, mis kõik selle kummuli lööb. 

EKRE lubas enne valimisi kohaliku ettevõtluse edendamiseks piirkondlikke maksusoodustusi. Miks neid pole?

Sellekohast konsensust ei ole. Mitte sellepärast, et keegi oleks otseselt vastu, vaid keegi pole välja pakkunud selleks töötavat skeemi. Keegi pole välja pakkunud lollikindlat varianti selle vastu, et registreeritakse firma [maksusoodustuse saamiseks] Virumaal või Võrumaal, aga tegelikult toimetatakse Tallinnas edasi.

Ma ei ütle ka, et oleksime sellega väga aktiivselt tegelnud. Kogu elu lõid ikkagi segamini märtsikuu ja koroona saabumine.  

Käibemaks on Eestis endiselt 20 protsenti, kuigi EKRE lubas enne valimisi langetada selle 15 protsendile. Ütlete ilmselt, et koalitsioonis on veel kaks osapoolt, kellega peab arvestama. Aga siis võiks ju leppida kokku vähemalt 18 protsendi peale?

Seda kokkulepet praegu ei ole.

Kes vastu on?

Ma ei näita näpuga kellegi peale. On üks erakond, räägib kogu aeg eelarve tasakaalust. 

Kas ravimite käibemaksust ja pensionide tulumaksust vabastamisega [samuti EKRE valimislubadused] on sama lugu? 

Pensionide tulumaksust vabastamine on suur teema. On kaks erakonda, kes tahaksid seda teha, ja üks koalitsioonipartner ütleb, et praeguses finantsolukorras ei ole see mõeldav. 

Ida-Virumaal asuks EKRE justkui põranda all. Teie kohalikelt liikmetelt pole avalikkuses kuulda olnud mingeid seisukohti kohalikel teemadel. Kuidas te kavatsete oma positsiooni siis parandada?

Paar-kolm aastat tagasi tuli siiasamasse ruumi [Ida-Viru talupidajate liidu majas Jõhvis] mind kuulama paar-kolm inimest. Täna oli poolsada. See on ikkagi pikk samm edasi.

Me peame kindlasti hakkama siin tegelema ka vene keelt kõnelevate inimestega. See ei ole mõeldud mingisuguse ähvardusena Keskerakonnale, vaid see on lihtsalt reaalsus. Siin on suured linnad, kus elab 70-80 protsenti − Narvas veelgi rohkem − mitte-eestlasi.

Kuidas te nendega tegelda kavatsete?

Tuleb suhtlema hakata. Ma julgen öelda, meil on praegu tekkinud kontaktid ja nendega on vaja edasi minna. See on töö, mis ei kanna vilja ühe nädala ega ühe kuuga. Aga ma usun, et selle aastakesega, mis on jäänud kohalike valimisteni, me seda tööd kindlasti intensiivistame.

Kas te olete endiselt seda meelt, et kohalikel valimistel peaksid osalema vaid Eesti kodanikud, nii nagu on teil kirjas oma programmis ja millise eelnõuga te ka 2017. aastal riigikogus välja tulite?

See pilt on praegu muutunud oluliselt teistsugusemaks, kui ta enne oli. Tegin täna arvuti lahti, et allkirjastada eelnõusid, ning näen, et on pikk rivi: sajad ja sajad inimesed, kes praegu teevad ära keeleeksami ja põhiseaduse tundmise eksami ning saavad kodakondsuse. Selle koalitsiooni otsus võrdsustada kooli lõpu ühiskonnateaduste ja keeleeksamid kodankondsuse eksamitega noortele tähendab seda, et halli passi ja Venemaa kodakondsuse võtjate hulk hakkab lähiaastatel väga kiiresti taanduma. 

Ma arvan, et see probleem, kes kohalikel valimistel osaleda saavad ja kes ei saa, tasapisi laheneb. 

Praegu te sellega ikkagi välja ei tule?

Praegu me sel teemal profiili ei tõsta. Kas või sel põhjusel − ütlen täiesti avameelselt −, et see tähendaks koalitsioonis tõsist konflikti. 

Sama juhtuks ilmselt ka siis, kui hakkaksite Venemaalt nõudma okupatsioonikahjusid?

See on olnud rohkem Isamaa teema.

See oli ju teie valimisprogrammis selgelt kirjas?

Jah. Kui tahame seda koalitsiooni koos hoida ja teha teisi olulisi asju, siis ei ole mõtet pidada koalitsiooni sees võitlust, mis lahendust ei paku. 

Tagasi üles