Margus Vals: vesiniku tootmine on kliimaeesmärkide täitmise võtmetegur

Margus Vals, Eesti Energia juhatuse liige Foto: Mihkel Maripuu / Postimees

Järgmise 10 aasta kõige olulisemad suunad on energiatarbimise tark juhtimine, taastuvenergia tootmise kasvatamine ja vesinikuarendused.

Eesti Energia olemasolevad ja tulevikku suunatud nutikad arendused koos taastuvenergia toodangu mitmekordistamisega võimaldavad täita seatud kliimaeesmärgid, sealhulgas tänu vesinikutootmisele dekarboniseerida energeetika- ja transpordisektori.

Eesti Energia panus süsinikuheitmete vähendamisse on Eestist teinud Euroopa Liidu kiireima CO2 vähendaja, kuid suudame abiks olla ka teistele sektoritele, mis seni pole suutnud heitmeid vähendada. Energiatarbimise nutikat juhtimist võimaldav virtuaalne elektrijaam, käimasolevad taastuvenergia arendused nagu Liivi lahe meretuulepark ja puhta vesiniku tootmine näiteks rasketranspordi dekarboniseerimiseks võimaldavad meil ühiskonnana liikuda suurte sammudega kliimaneutraalsuse eesmärgi poole.

Rohepööre transpordis kümne aastaga

• 2030. aastal Eesti Energia toodetavast roheenergiast vesinikku tootes oleks võimalik viia kogu ühis- ja rasketransport vesiniku peale.
• Viies elektriseadmed nutikatele paindlikkuslahendustele, suudaksime katta kogu elektrienergiasüsteemi lühiajalise reguleerimisvajaduse.
• Paindlikkuslahendused võimaldavad elektriautode akude ja vesiniku kasutuselevõtu abil viia läbi rohepöörde. 

Eesti Energia tõi hiljuti turule virtuaalse elektrijaama, mis võimaldab kiirendada rohe- ja digipööret, pannes suured elektrit tarbivad ja tootvad seadmed klientidele raha teenima. Lahendus vähendab selle kasutaja energiakulusid, võimaldab turule rohkem taastuvenergiat ning toetab varustuskindluse ja energiajulgeoleku tagamist võimalikult madalate kuludega, sest võtab vajaduse suurte lisainvesteeringute järele reservjaamade või täiendavate võrguühenduste näol.

Eesti Energia tütarettevõte on juba praegu piirkonna suurim tuuleenergiatootja, kuid selleks, et täita seatud kliimaambitsioonid, peame kasvatama kogu Eesti tuuleenergia toodangut järgmise kümne aasta jooksul kuni neli korda. Meie praegused arendused, nende hulgas Eesti võimalikest meretuuleparkidest kõige kaugemale arendatud Liivi lahe park kataks sellest märkimisväärse osa ja on seega kõige mõistlikum.

Taastuvenergia kui juhitamatu energialiigi osakaalu suurenemine energiasüsteemis loob vajaduse seda salvestada. Üks tõenäoline lahendus on puhta ehk taastuvenergiast toodetud vesiniku tootmine, mis koos taastuvenergia tootmisega võib olla võtmekomponent kliimaeesmärkide täitmisel.

Eesti Energia liitus hiljuti Euroopa puhta vesiniku alliansiga, et kiirendada innovaatiliste, puhaste ja tulevikku suunatud energialahenduste jõudmist Eestisse ning meie teistele koduturgudele. Arendades tööstuslikul tasandil võimekuse taastuvenergiast vesinikku toota, suudame aidata lahendada mitu põletavat probleemi: tekib võimalus ilmast sõltuvat taastuvenergia toodangut salvestada, toetada fossiilkütustel toimiva ja saastava transpordisektori heitmete olulist vähendamist, dekarboniseerida tööstust ja luua Eestisse uudne, tulevikutehnoloogiatel põhinev kompetents.

Usun, et Eestil on potentsiaal tõusta vesinikutehnoloogia arendamisel maailmas sama oluliseks tegijaks, nagu oleme aastakümneid olnud infotehnoloogia või põlevkivi sektoris.

Eesti Energia soovib lähiaastail käivitada rohevesiniku tootmise pilootprojektid oma tuuleparkide läheduses ning koostöös teiste ettevõtetega viia toodang lõpptarbijateni, milleks võib olla nt raudtee-, linna- või maanteetransport.

Margus Valsi ettekandest Tallinna tehnikaülikooli energiakonverentsil.