Siim Kiisler: valitsus tegelgu majanduskriisi, mitte pseudojamaga

Valitsuskoalitsiooni kuuluv Isamaa saadik Siim Kiisler ei andnud abeieluküsitlusele rohelist tuld. Foto: Matti Kämärä / Põhjarannik

Ida-Virumaalt riigikogusse valitud endine keskkonnaminister Siim Kiisler, kes on Isamaas üks parempoolsete tiiva liidreid, leiab, et praegune valitsus peaks keskenduma majanduskriisi lahendamisele, mitte tegelema pseudoprobleemidega.

Kuidas teil ühe Isamaa parempoolsete liidrina erakonnas putši ettevalmistamine läheb? Just nõnda iseloomustas parempoolsete tegevust hiljuti Jõhvis käinud EKRE aseesimees Mart Helme, kes märkis, et  valitsuskoalitsiooni jaoks tuleb kriitiline aeg juulis, mil toimub Isamaa üldkogu, kus parempoolsed kavatsevad kukutada erakonna juhi kohalt Helir-Valdor Seederi ja kui see juhtub, siis laguneb ilmselt ka koalitsioon.

Parempoolsete eesmärk on suunata Isamaa kurssi laiapõhjalisemaks, euroopalikumaks, avatumaks, nüüdisaegsemaks, noortepärasemaks. Parempoolsete mure on, et erakond on oma sõnumites jäänud kinni vanasse. Elu läheb edasi: need sõnumid, mis olid tähtsad minu siit ilmast juba lahkunud emale ja isale, minu lapsi enam nii palju ei kõneta. 

Erinevalt mitmetest teistest erakondadest on meie üldkogudel peaaegu alati esimehe kohale olnud mitu kandidaati. Selles ei ole midagi traagilist. Ma saan muidugi aru EKRE murest: me oleme nende suhtes selgelt kriitilisemad. Meie EKRE-l nii palju laamendada ei laseks. 

Mida te nendega teeksite?

Paneks rohkem valiku ette. Kas käitute rohkem üldtunnustatud reeglite järgi või kui ei käitu, siis on valik...

Milline valik?

Ma arvan, et EKRE ei taha sellest valitsusliidust kusagile minna. Kui neil ei ole soovi opositsiooni minna, siis tuleb neil aru saada, et ka nemad peavad alluma kindlatele reeglitele, käituma nagu valitsuse liikmed, aga mitte nagu karjapoisid.

Valitsus püsib koos, kui ükski selle osapooltest ei tee teistele kahju. Iga mõtlev inimene saab aru, et EKRE käitumine kahjustab Keskerakonda, kahjustab Jüri Ratast peaministrina, aga eriti Isamaad, kes saab sellega väga kõvasti pihta. EKRE peab aru saama, et kui ta tahab kellegagi koos valitseda, siis ta ei saa teha seda teiste osapoolte arvelt.  

Endine keskkonnaminister: me tegeleme süsinikuheitmete puhul enesepiitsutamisega 

Aastatel 2017-2019 keskkonnaminister olnud Siim Kiisleri sõnul on Eesti süsinikuheitmete vähendamisel juba liiale läinud. 

"Meile meeldib enesepiitsutamine: küll on ikka jube ja küll meie süsiniku jalajälg on ikka suur. Näidake mulle teist riiki, kus elektrijaamade süsinikuemissioon oleks aastaga kukkunud üle 50 protsendi? Aga me intertsist ikka räägime, kui halvad me oleme," ütles ta, märkides, et rohepööre on vajalik, aga seda ei tohi teha läbimõtlematult ja järsku. "Meil pannakse ühest äärmusest teise, köetakse hüsteeria üles, et kõik on väga halvasti, paneme kõik homsest kinni." 

Kiisleri sõnul ei ole Eestil vaja aastaks 2021 süsinikuheitmeid nulli viia, seda on vaja teha aastaks 2050. "Meil on 30 aastat, et teha seda järk-järgult. Valmistume selleks, et kohalik elu ei kannataks," ütles Kiisler, tunnustades kevadist valitsuse otsust anda Eesti Energiale 125 miljonit eurot uue õlitehase rajamiseks.  

Tema arvates on oluline, et Eesti suudaks Ida-Virumaa huvides targalt kasutada ära Euroopa Liidu õiglase ülemineku fondi raha. "Tähtis on, et seda raha ei lödistata lihtsalt suvaliselt ära. Prioriteediks peavad ikkagi olema töökohad. Õiglase ülemineku fondi raha ei peaks vaatama kui sotsiaalabi, vaid kui abivahendit, kuidas edaspidi toime tulla," tõdes ta.  

Mis teile nende puhul kõige rohkem närvidele käib? 

Kõige hullem on, et tegeldakse igasuguse pseudojamaga. Me peaks praegu tegelema majanduskriisiga. Aga kui vaatad, millega valitsus pildis on, siis ei arvakski, et meil majanduskriis on. Tundub, et meil on põhiprobleemid, mida keegi kellegi kohta ütleb, mida arvata homodest ja nii edasi. 

Meil läks kuidagi nagu muuseas külg ees läbi ka see, kui palju ja mille jaoks me laenu võtame. See on ühiskonna jaoks ülioluline küsimus.

Mina ei nõustu rahandusministri arvamusega, et raha võib võtta piiritult. Isegi kui kogu aega refinantseerida laene, siis praegu on see tõesti odav, aga ühel päeval peab hakkama maksma, ega selline olukord lõpmatuseni nii ei jää. Siis on meil suur võlakoormus, laenuintressid lähevad üles ja hakkame maksma. 

Minule oli pettumus, et valitsuse liikmed teatasid sisuliselt, et nendel ei ole võimalik midagi kärpida. No mitte midagi! 

Seda olukorras, kus ettevõtted peavad kulusid kärpima? 

Rahandusminister on valitsuses nagu ettevõttes finantsjuht. Kujutage ette olukorda, kus finantsjuht räägib kriisi ajal töötajatele, et saage aru, raha on küllaga: kulutage, palju jaksate, raha saab alati juurde võtta. Kuidas see ettevõte saab sellise sõnumi peale kohaneda majandus- ja turumuutustega? 

Selle peale ütlevadki kõik teised ministrid ka, et ei, minu valdkonnas ei ole samuti võimalik midagi kärpida. Mulle on raha hoopis juurde vaja. Me ei räägi avalikus ruumis eriti palju sellest, milleks me laenu võtame. Me räägime sellest, kes soovitab kellel "Rootsis joosta". 

Ida-Virumaale infotehnoloogia kolledži rajamine ei edene 

Kohaliku elu arendamise koha pealt olid kõik praegused valitsuskoalitsiooni erakonnad seda meelt, et Ida-Virumaa edasisele arengule annaks tõuke tugeva rahvusvahelise infotehnoloogiakolledži rajamine. Miks pole poolteist aastat pärast valimisi selles suunas mingit liikumist olnud − Jõhvi kavandatav distantsõppega koodikirjutajate kool on hoopis teine asi? 

Siim Kiisler: Ma tunnistan, et mul ei ole praegu head vastust, miks see liikunud ei ole. Tõesti, kõik olid nõus, et see on hea mõte. Annan sellise saadiku vastuse, et lähen Toompeale ja küsin. See on kuidagi ära unustatud. 

Enne valimisi rääkisid peaaegu kõik erakonnad, et ehitame kiiresti põhimaanteed neljarealisteks. Kadri Simson näiteks ütles, et juba 2024.-2025. aastal saab Narva mööda neljarealist maanteed. Nüüd, kus laenuraha on teede ehituseks olemas,  selgub, et see kõik võtab tunduvalt rohkem aega, kuna on vaja teha planeeringuid, keskkonnamõjude hindamist, projekteerida, maid osta jne − kõik ettevalmistavad tööd võtavad tunduvalt rohkem aega. Jääb mulje, et valimistel osalesid mõnelt teiselt planeedilt tulnud erakonnad ja poliitikud, kes polnud Eesti õigusruumiga üldse kursis. Kuidas saavad sellised asjad üllatusena tulla? 

Julgen öelda, et mina olin tähtaegadega ettevaatlik. Aga loomulikult ma toetan kolme põhisuuna väljaehitamist 2+2 maanteena igasuguste kõhklusteta. See on möödapääsmatu ja selle peale suunaksin ma laenuraha küll. 

Varem hoiti projekteerimise ja muude eeltööde puhul rohkem nii-öelda mahtu ees. Kui tuli raha peale, siis sai kohe ehitama asuda. Kuidas see nii läks, et tekkis periood, kus ei valmistatud uusi projekte ette? Oleme kukkunud olukorda, kus raha ootab projekte. Peaks olema vastupidi.