/nginx/o/2020/04/27/13073920t1h6df8.jpg)
Koroonaviiruse uus laine on üha selgemalt avaldamas mõju ka majandusele. Kuigi Eestis pole piirangud veel nii ulatuslikud nagu kevadel, on juba praegu ettevõtluse olukord aina süngemaks muutumas.
JUHTKIRI Avaliku sektori jaoks kriisi justkui polekski
/nginx/o/2019/01/06/11697670t1h8a36.jpg)
28. november 2020, 08:56
Seda kinnitab muu hulgas ka töötuse kasv. Kui Ida-Virumaal vähenes see pisut suvel, siis praeguseks on see saavutanud taas kevadise tipu taseme ja jõudnud peaaegu 13 protsendini. Ametlikult registreeritud töötuid on maakonnas ligemale 8000. See on paari tuhande võrra rohkem kui alles aasta tagasi.
Kui arvestada, et lähikuudel tuleb igapäevast elu halvavaid piiranguid pigem juurde, mitte ei jää vähemaks, siis on enam kui tõenäoline, et töötus jätkab suurenemist. Kui kevadel aitas riik töökohti hoida ulatuslikku palgatoetust makstes, siis lähiajal midagi sellist terendumas pole.
Õigupoolest ei ole üldse kuulda, millised on valitsuse plaanid majanduse turgutamiseks süvenevas kriisis. See peaks olema koroonaviiruse leviku ohjeldamise kõrval tähtsuselt teine küsimus. Selle asemel murtakse erakondade vahel piike hoopis vähem olulise referendumi teemal.
Arusaamatult käituvad ka mitmed omavalitsused. Kui riigile ja omavalitsustele tulu toovad ettevõtted otsivad pidevalt võimalusi, kuidas elus püsimiseks kulusid kärpida, siis osa avalikust sektorist ei tunneta kriisi olemasolu justkui kuidagi. Raha tuleb ju eelarvest, seda on seal lõputult ja see tuleb ära kulutada.
Nii sünnivadki otsused, kus luuakse juurde arusaamatuid uusi töökohti oma poliitilistele kompanjonidele, jagades selle kohta totraid selgitusi, mis ei aja mitte muigama, vaid lausa ahastama.