Turismiettevõtja Terje Rattur: riik on Ida-Virumaa viiruse räsida jätnud!

Terje Rattur. Foto: Helen Mölder

Ida-Virumaal Mäetaguse mõisahotelli ja Lüganusel Karukella puhkemaja juhtiv Terje Rattur leiab, et riik peaks enne uute piirangute kehtestamist ja turismiettevõtete sulgemist kindlustama varasematest reeglitest kinnipidamise.

Telerist, raadiost ja veebimeediast tuleb päevade kaupa rindeuudiseid koroonasse nakatunute, haiglas ravil olijate, surnute ja tehtud testide kohta. 

Teadusnõukoda soovitas valitsusel sulgeda ajutiselt Ida-Virumaa meelelahutusasutused ning seeläbi vähendada kontakte. Narva haigla arstid arvavad, et Ida-Virumaa tuleks "lukku" panna ja isegi selleks on praegu juba liiga hilja.

Nad arvavad, et Ida-Virumaa koroonalevikus on süüdi meelelahutusasutused, natuke vanemates uudistes nimetati ka otsesõnu välja: spaad ja kohvikud.

Mind väga pahandab see, et mitte keegi ei küsi Narva haigla töötajate nakatumiskriisi taustal, miks on Narva haiglas 34 meditsiinitöötajat nakatunud ja ligemale sada seetõttu rivist välja langenud. See tähendab vaid üht, et majasiseselt on väga leigelt suhtutud maski kandmise kohustusse ja kaitseriietuse kandmisesse.

Miks selle eest ei kanna keegi vastutust? Miks mõned perearstid soovitavad oma patsientidele, et koroona on nagu gripp, põetagu läbi? Miks nad oma sõnade eest ei vastuta? Oma vastutusest ei saa kõrvale põigelda sõnadega, et on viimane aeg Ida-Viru lukku panna! Endal on aga kodutöö tegemata.

Mind väga pahandab see, et teenindusettevõttel pole tehtud kohustuseks nõuda maskikandmist. Sellest pole kasu, kui pooled kannavad ja pooled mitte. Olenevalt haldusüksusest on see pilt erinev. Väidan, et Narvas enamik inimesi ei kanna, Sillamäel ja Kohtla-Järvel suur osa ei kanna, Jõhvis pooled, väiksemates kohtades vähesed.

Miks võetakse jutuks ühe või teise sektori kinnipanek, kui meiega, keda see puudutab, üldse ei suhelda? Seda enam, et hetkel pole mitte ühtegi meetmepaketti välja töötatud. 

Palun tehtagu maskikandmine kohustuslikuks koos sellega, et turvatöötajad ja politsei (mujal mupo) võiks mittehoolijat trahvida. Ning võimaldatagu ettevõtjatele keelduda ilma maskita inimese teenindamisest.

Ma enda ettevõttes kehtestasin selle korra. Sest mul on vaja kaitsta oma kliente ja oma töötajaid. Ma ei saa oodata, millal riik hakkab kriisi juhtima.

Aga teadusnõukogu arvates on süüdi ikka spaad ja kohvikud, et justnagu meie levitame viirust. Tegelikult on taas riigil kodutöö tegemata.

Mind väga pahandab ka see, et on päris suur hulk teenindavaid ettevõtteid, kes vilistavad hajutusreeglitele ja ka kellaaja piirangutele. Riik peaks tõsiselt järelevalvet tegema ja trahvima! Miks riik ei taha mittehoolivaid ettevõtjaid korrale kutsuda?

Kuid kui riik ütleb, et tal pole selleks ressursse, siis ei oska ta oma ressursse üles leida isegi siis, kui need on tal nina ees. Täna on rohkem kui kunagi varem tööjõuturul taibukaid inimesi, kes saaksid hakkama nii järelevalve kui ka teatava teavitustööga. Milline suurepärane tööharjutus sellest saaks. Kellel on taas kodutöö tegemata? Ma usun, et teate vastust.

Kuid esimese asjana tahetakse jälle ettevõtja teenused kinni panna. Ettevõtja on ainus, kes endale ise raha teenib ja end kinnipanemise hirmus ise reguleerib, monitoorib ja vastutab. Aga need, kellel siin on kodutöö juba mitu kuud tegemata, neil tuleb raha seina seest ehk riigieelarvest ja nad nagu ei oska tulla mõttelegi, et hoovad, mis oleks kriisile õigel ajal pidurit tõmmanud, on nende endi käes.

Jüri Ratas osales meie terviseameti, päästeameti ja KOVide esindajatega veebinõupidamisel, mille järel taipas, et asi on enam kui kriitiline, ning seejärel hakkas planeerima Ida-Virumaa visiiti. Saatsin riigikantseleisse ettepaneku, et kohtugu ta ka ettevõtjatega, kui mängitakse spaade ja kohvikute sulgemise mõttega. Kahjuks seda ei juhtunud.

Vahepeal sain teada, et kohtutakse Ida-Viru ettevõtluskeskusega (IVEK), kelle esindajad on küll tublid inimesed, kuid kaugeltki ei oska end panna ettevõtja sussidesse, kel on vastutada hulga töötajate ees. IVEKis toimunud kohtumine jäi väga üürikeseks ning pinnapealseks.

Miks aga võetakse jutuks ühe või teise sektori kinnipanek, kui meiega, keda see puudutab, üldse ei suhelda? Seda enam, et hetkel pole mitte ühtegi meetmepaketti välja töötatud. Ainus hele laik ses taevas on Tanel Kiige selge mõistus: "Sulgemise puhul peab arvesse võtma sotsiaalseid mõjusid, et kui mõnda sektorit laussulgeda, siis peab olema ka toetuspakett."

Sest tõesti, kui riigil on nii palju asju tegemata, siis ettevõtja ei pea seetõttu kahju kannatama.

Tegelikult annaks väga palju enne seda ära teha, kui hakata majandust pausile panema. Nõustun täielikult Aime Keisi öelduga, et Ida-Virumaa on riigi poolt taas kord abita jäetud ja nüüd tahetakse lukku ka panna.

Ma hea meelega annan ideid. Tasuta.

Tervet Ida-Virumaad (Harjumaad, Tartumaad) ei tohi võtta ühe mõõdupuuga. Ida-Virumaal Narvas on SOS, kuid Mäetagusel näiteks kriitilist olukorda pole.

Gümnaasiumide kõrval on unustatud reguleerida kutseõppehariduskeskusi. Keelaku jumalateenistused, huviharidus, pensionäride päevakeskused, maskikandmine tuleb muuta kohustuslikuks ja turvafirmadel peab olema õigus seda kontrollida ning politseil ka trahvida. Ettevõtetel peab olema kohustus keelduda maskita inimese teenindamisest.   

Teenindusettevõtted peavad vastama kriisiaja nõuetele.  

Riik peab end mobiliseerima ja kriisi juhtima hakkama. Ei ole normaalne, et esmaspäeval perearsti poole pöörduja ei ole saanud reede (!!!) õhtuks testi vastust.

Teavitamisse saab kaasata töötukassa töötuid − praegu on nende seas rohkem kui kunagi varem asjatundlikke inimesi.

Vastutusele tuleks võtta need, kelle lõdva suhtumise tõttu on viirus levinud. 

Omavalitsuste veebilehtedele tuleb paigutada rohkem vene- ja eestikeelset infot koroonaviiruse kohta, artikleid, mis lükkavad ümber vandenõuteooriaid. Maskikandmise kohustuse tähtsust tuleks avada kõikvõimalike nurkade alt. 

Kui need asjad on tehtud ja viirus ikka edasi laastab, siis alles tulgu riik, müts peos, ettevõtjate juurde abipaketiga, mida pakutaks ühe või teise sektori kinnipaneku kompensatsiooniks.

Ida-Virumaa tuleb riigiisadele meelde alles siis, kui on uued valimised ukse ees. Kuid niimoodi te neid hääli siin küll ei võida. Selle asemel et 100% kohal olla ning Eesti koroonakriisi juhtida, suunatakse jõud ja energia rahvaküsitlusele, aborditeemale, katuserahale ning vanadekodutasude tõstmisele (loe: ühiskonna lõhestamine, korruptsioon kõrgemal tasemel ja lausröövimine). Samuti jõutakse kabinetivaikuses Ida-Virumaa üleminekufondi raha mööda poolt Eestit laiali pudistada. Häbi ja piinlik!