Anvar Samost: kes saab presidendiks ja kes peaks presidendiks tahtma?

Anvar Samost, ajakirjanik Foto: ERR

Järgmisel aastal toimuvad presidendivalimised, kuid kindel võib olla vaid selles, et Eesti saab uue presidendi ning valimiskogus on liikmeid enam kui 100 võrra vähem.

Ajalooline saab aga 2021. aasta presidendi institutsiooni jaoks olema seetõttu, et esimest korda alates 1993. aastast ei tule vabariigi aastapäeva vastuvõtul sadade kutsutute kätlemistseremooniat. See ei oleks isegi kaks kuud pärast vaktsineerimise algust koroona tõttu võimalik.

Kuigi jätkuvalt on tõenäoline, et riigikogu nõutavat üksmeelt presidendi puhul ei leia ja otsus läheb valimiskogu kätte, on seekord riigikogu liikmete roll siiski suurem, kuna nad annavad varasema kolmandiku asemel valimiskogu koosseisust pea poole.

Kui millalgi kevadel valitsus veel püsib, siis tulevad Jüri Ratas, Martin Helme ja Helir-Valdor Seeder ühiskandidaadi võimalikkust uuesti kaaluma ning ilmselt võiks jutuks tulla keegi Isamaast, kõige tõenäolisemalt Urmas Reinsalu. 

Kui neli aastat tagasi presidenti valiti, siis oli valimiskogus 335 liiget. Nendest 101 olid riigikogu liikmed ja ülejäänud 234 olid omavalitsuste volikogude esindajad. Tuleval sügisel on omavalitsuste esindajaid vahepeal toimunud haldusreformi tõttu üksnes 107.

Teada on ka see, et presidendivalimised toimuvad 2021. aastal vahemikus 10. augustist 29. septembrini. Aga ühtegi kindlat kandidaati veel pole. Ametisoleva presidendi puhul võiks pigem oletada, et Kersti Kaljulaid tagasi Kadriorgu pürgima ei asu.

Reformierakonna esimees Kaja Kallas on küll juba 2019. aasta lõpus öelnud, et erakond võiks Kersti Kaljulaidi uut ametiaega toetada, aga isegi juhul, kui selle plaaniga ühineks ka teine praegune opositsioonierakond ehk sotsid, jääb nende häältest nii riigikogus kui ka valimiskogus kõvasti väheks. Teiste parlamendierakondadega on Kaljulaidi suhted nii viletsad, et küsimatagi võib toetuse puudumises kindel olla.

Isamaa esimees Helir-Valdor Seeder ütles sel nädalal intervjuus ERRile, et valitsuskoalitsiooni ühise kandidaadi kokkuleppe tõenäosus on paar protsenti. Võimalik, et Seeder on teadlikult otsustanud valitsuse ühiskandidaadi suhtes ootused maha tõmmata, sest tegelikult on kolme erakonna esimehed seda teemat kuuldavasti arutanud ja pole sugugi lootusetuks lugenud.

Kui millalgi kevadel valitsus veel püsib, siis tulevad Jüri Ratas, Martin Helme ja Helir-Valdor Seeder ühiskandidaadi võimalikkust uuesti kaaluma ning ilmselt võiks jutuks tulla keegi Isamaast, kõige tõenäolisemalt Urmas Reinsalu. Tema otsest nimetamist presidendivalimiste kontekstis on koalitsioonierakondade juhid isegi eravestlustes aga vältinud ja pigem võib oletada, et ka Reinsalu endaga pole sellest otsesõnu ehk räägitud.

Praegune välisminister ise kahtlemata käitub viisil, mis kandideerimise võimalusele viitab.

56 häält riigikogus pole siiski kuidagi 68, mis on presidendiks saamise künnis. Oleks tõeline ime, kui Urmas Reinsalu riigikogus hääled kokku saaks.

Üks visalt ringlev stsenaarium pakub presidendikandidaadiks peaminister Jüri Ratast tema enda Keskerakonna ja Reformierakonna toel. See eeldaks ka uue valitsusliidu loomist, kuid 68 häält paistaks siit vaid sotside abiga, mis ei ole usutav. Usutav pole seegi, et Jüri Ratas tahaks Reformierakonna kasuks peaministri positsioonist loobuda.

Kui koalitsioonierakonnad talitavad traditsioonilisel viisil, siis peaks vähemalt Keskerakond, kel on omast käest võtta riigikogus kandidaadi ülesseadmiseks nõutavad 21 häält, seadma üles Mailis Repsi. Valimiskogus poleks kandidaadi ülesseadmiseks samamoodi vajaliku 21 hääle kokkusaamine probleemiks EKRE-le, kelle kandidaat võiks olla Henn Põlluaas.

Küsida võib ka, miks peaks Reformierakond minema Kersti Kaljulaidi taha, kui endal pink võimalikest presidentidest pikk. Andrus Ansip, Siim Kallas, aga tahtjaid võiks veel olla. Miks mitte Ardo Hansson, kes ei kuulu küll ühtegi erakonda, aga kelle väljakäimine võiks olla Reformierakonna mainele kohalike valimiste eel abiks?

Samas on Kersti Kaljulaid noorelt presidendiks saanuna hoiatuseks kõigile kandidaatidele, kes pärast viieaastast ametiaega Arnold Rüütli või Lennart Meri kombel pensionile siirduda ei saa.

Kui presidendil on Eestis võimu vähe, siis täisjõus ekspresidendil on siin veel vähem võimalusi ennast vääriliselt rakendada. Mailis Reps, Urmas Reinsalu, Jüri Ratas ja miks mitte ka Ülle Madise on kõik vanuses, kus see küsimus on ühemõtteliselt selge. Keegi neist ei soovi Toomas Hendrik Ilvese kombel pärast Kadriorust lahkumist Twitterisse emigreeruda.