Mait Sepp: Jõhvis on oodata poliitkomöödia kulda täis aastat

Mait Sepp, Jõhvi volikogu endine asendusliige, valimisliit Jõhvi Eest Foto: Matti Kämärä / Põhjarannik

Nüüd, kus olen Jõhvi volikogu asendusliikme kohustustest jälle prii, võiks ju vallas toimuva kohta jälle vabamalt sõna võtta.

Aga nagu ma olen juba varemgi öelnud, õpetab kommunaalpoliitikuks olemine kärmesti sõnaahtrust. Sest pole ju teada, kellega järgmisel nädalal sõber pead olema. Püüa sa siis pärast teravuste jagamist head nägu teha. Ja vahel on hea, kui esimese vihaga arvuti taha arvamust avaldama ei kipu.

Näiteks eelmisel aastal mõtlesin, et teritan hambaid selleaegse asevallavanema Natalia Abeli kallal, kelle vastutada oli Jõhvi promenaadi ehituse lõpetamine. Kes veel mäletab, siis see oli see kontserdimaja ümbruse õnnetu korrastamine, mis aina venis ja venis. Piinlikult.

Aga ka minul jäi artikli kirjutamine piinlikult venima ja lõpuks sai kontserdimaja esine valmis ning päris kena asi tuli välja. Nii et sinna see kriitika jäi.

Jääb üle vaid ohata ja tõdeda, et Jõhvi avalike suhete spetsialisti väljaütlemised peegeldavad liigagi hästi praeguse vallavalitsuse taset ja stiili.

Pool aastat hiljem istusin meie koalitsiooni asevallavanema Messurme Pissarevaga ühes seltskonnas ning ta kiitis Nataliat kui toredat inimest ja võimekat spetsialisti, kellel jääb ehk küll poliitilisest elukogemusest vajaka. Pole mingit põhjust Messurme sõnades kahelda ja mul oli hea meel, et Abelit torkiv artikkel jäi tegemata.

Muidugi tuleks kirjutada Ilona Kaldrest ja pommiaugust. Kuid milleks? Volikogu opositsiooni avalikus kirjas on kõik öeldud. Ja pealegi on see teema juba kui tunamullune lumi. Sellal, kui opositsionäärid omavahel e-kirju vahetasid ja õigeid sõnu ritta seadsid, lükati Põhjaranniku esilehele juba Aivar Surva ja spordikooli pusimised.

Ja nüüd siis veel valitsuskriis. Sedasinast artiklit kirjutades ei tea ma veel, millised Toompea härrad omavahel kokku lepivad ja kuidas see kõik hakkab Jõhvi volikogu elu mõjutama. Ja mis on selle kõrval Kaldre ja tema mat'id? Tegelikult jääb vaid ohata ja tõdeda, et tema väljaütlemised peegeldavad liigagi hästi praeguse vallavalitsuse taset ja stiili.

Mida toob uus aasta? Kui praegune Ossipenko-Repinski liit peaks jätkuma ja vallas toimuvat pisut nagu läbi huumoriprisma vaadata, siis on oodata puhast poliitkomöödia kulda täis aastat.

Ilmselt jätkub jant spordikooliga. See tuleb Surva käest kindlasti kätte saada. Ma tunnistan ausalt, et pole veel päris täpselt aru saanud, miks koalitsioon seda ilmtingimata ja meeleheitlikult endale tahab saada, kuid mul on tekkinud tunne, et kusagil spordikooli nurgas peidab end väike hoiupõrsas, mida on mõnus raputamas käia.

Siis ma ennustan veel tingel-tangelit valla sisekontrolöri ametikoha täitmisel. Lõppenud aasta viimasel volikogu istungil sai lõpuks selline ametikoht tekitatud. Ent arvestades, kui kaua on koalitsioon valla sisemisi tegemisi kontrolliva institutsiooni loomise vastu sõdinud, siis võib arvata, et kontrolöri valimisest kujuneb paras naljanumber.

Kindlasti hakkab koomuskit saama kaasava eelarvega. Praegune võimuliit on aastaid kaasava eelarve vastu punninud. Ja üllatus-üllatus, nüüd, kohalike omavalitsuste valimise aastal, leiti, et see on hea mõte. No saab näha, kui kummaliseks klounaadiks nende 21 000 euro jagamine meie vallas aetakse.

Pole kahtlustki, et opositsioon jätkab Martin Repinski kiusamist, sest lõpuks tahaks ju teada, kas endine vallavanem ostis bensiinijaamast maksumaksja raha eest kabanossi või frankfurteriga hot dog'i. Või hoopis terava juustu-tšilli oma? Nii olulise tegelase puhul on ju tähtis teada, milliseid suupisteid ta eelistab. Et mitte eksida. Kui ta külla tuleb või nii. Aga äkki läks valla krediitkaart tõesti valla asjade ajamiseks? Ega me enne ei tea, kui tšekke näeme.

Kindlasti jätkub tants vene põhikooli ja Irina Šulgina ümber. Kas sealt kusagilt hakkab ka paragrahvisaba paistma, on veel vara ennustada. Aga mingi kamm kogu selle looga on, sest ega muidu torpedeeritaks kõiki opositsiooni katseid asjas natukenegi selgust saada.

Pipart mulle muidugi keele peale, kuid eesti põhikooli ehitamisest võib praeguse liidu valitsemise ajal samuti saada üks nukravõitu tsirkus.

Kuid alanud aastal huvitab mind kõige rohkem hoopis see, millega karistatakse Aleksei Naumkinit. Sellisele plaanidevastasele volikogu esimehe koha ära napsamisele, nagu ta siin aasta lõpus sooritas, järgneb kohalike poliittraditsioonide kohaselt ränk nuhtlus. Eks näeb, aga ma arvan, et see saab olema väga valus pauk.

Naumkini Jõhvi võimumaastikult kadumisest oleks mul pisut kahjugi, sest noore ja võimeka inimesena oleks tal vallale mõndagi pakkuda. Kui ta vaid oma võimupalaviku läbi põeks ning mõned kõne- ja esinemiskursused võtaks.