Keeruline on aru saada, miks loodav koalitsioon tahab rohepööret teha Ida-Virumaa seisukohast tagurpidi. Põlevkivitööstuse taandumine ja uue majanduse loomine peaksid käima vähemasti paralleelselt.
Ei tohiks olla ju meeletult suur pingutus panna kokku konkreetne ja reaalne tegevusplaan, kus on aastate ja rahasummade kaupa määratletud tegevused koos sihiga, kui palju ja milliseid töökohti see kaasa peaks tooma. Sellega kaasneks sõnum, et kui näiteks aastaks 2035 õnnestub need eesmärgid täita ja Ida-Virumaal on uus majandus välja kujunemas, siis on võimalik lõpetada ka panustamine põlevkivitööstusesse.
Kuigi ka siin tuleks selgeks rääkida, mida põlevkivi kasutamise lõpetamise all täpsemalt mõeldakse. Sellest elektri tootmine on üks asi, mis on juba praeguseks kõvasti taandunud. Tunduvalt väiksema keskkonnamõjuga õlitootmine, millega on seotud ringmajandus ja jäätmete töötlemine, aga ka peenkeemia, on hoopis midagi muud. Kui sellele on nõudlust, tegevus vastab kehtivatele reeglitele ja panustab heaolu kasvu, siis miks peaks seda kunstlikult lämmatama.
Rohepöörde läbiviimiseks, teadusuuringuteks ja uute tehnoloogiate juurutamiseks on tarvis palju raha. Kingitusena võib Euroopa Liidult loota eelkõige seemneraha. Mõistlik oleks praegu põlevkivitööstuse teenitavast rahast, mis suuremas osas lahustub riigi ja kohalikes eelarvetes, suunata lõviosa just Ida-Virumaal uue tulevikumajanduse loomiseks. Põlevkivist kütuste tootmine ei takista kuidagi rohemajanduse arendamist, pigem on tal oluline toetav roll.
Praegused sõnumid uue valitsuse loomise eestvedajatelt on Ida-Virumaa suhtes vastutustundetud ja hoolimatud. Ida-Virumaa Keskerakonna ja Reformierakonna liikmetel võiks praegu olla põhjust oma erakonna peakontori ees Tallinnas rahumeelseid meeleavaldusi korraldada. Või kasvõi erakondade siselistides aru pärida.
Siit riigikogusse valitud saadikud peaksid läbirääkimistel osalevaid erakonnakaaslasi Ida-Viru seisukohast terve mõistusega otsuste poole tüürima. Või tegema vähemasti selgeks, et niivõrd olulistes suure maakonna tulevikku puudutavates küsimustes ei tohi anda välja niivõrd segaseid ja mitmeti tõlgendatavaid sõnumeid.