Ljudmila Jantšenko: Kohtla-Järve ei kärbi haridus- ja sotsiaalvaldkonna kulusid

Ljudmila Jantšenko, Kohtla-Järve linnapea Foto: Peeter Lilleväli / Põhjarannik

Ajalehes Põhjarannik ilmus valimisliidu Restart Kohtla-Järve aktivisti Janek Pahka emotsionaalne kommentaar  "Millised on Kohtla-Järve linnavõimude prioriteedid?".

Selles väidetakse, nagu plaaniks linnavalitsus Kohtla-Järve tänavuses eelarves kärpida hariduskulusid 2020. aastaga võrreldes 2,8 miljoni euro võrra ja sotsiaalhoolekandele tehtavaid kulutusi ligi miljoni euro võrra. Edasi teatab Janek Pahka, et valitsemiskulusid kavatseb linnavalitsus suurendada 200 000 euro võrra, ning vihjab, et see raha võidakse kulutada "enda peale": esinduskuludeks ja enesereklaamiks.

Veel üks süüdistus seisneb selles, et Kohtla-Järve linn eraldavat teiste omavalitsustega võrreldes väga vähe raha koolilastele. Ning toob näiteks: Toilas eraldatakse õpilase kohta aastas 5792 eurot, Jõhvis 4122 ja Kohtla-Järvel 3347 eurot. Eestis keskmiselt aga kulutavad omavalitsused 5000 eurot õpilase kohta aastas ehk siis Kohtla-Järve olevat viimaste seas.

Peab olema täiesti ebakompetentne inimene, et nördida, võrreldes lisalaekumisi sisaldavat aasta lõpu eelarvet esialgse mittetäieliku eelarvega.

Meie linna õnneks on kõik need süüdistused alusetud. Linnavalitsus ei plaani hariduskulusid kärpida, ei kavatse kärpida ka sotsiaalvaldkonna eelarvet ega plaani kulutada lisaraha enda peale. Ning meie linn eraldab õpilaste finantseerimiseks nii palju raha, kui on vaja.

Aga kuidas jääb artiklis välja toodud arvudega? Kust need pärit on?

Need on tingitud asjaolust, et härra Pahka ei tunne eelarve koostamise protseduuri. Ta võrdleb 2020. aasta lõpu eelarve andmeid 2021. aasta alguse esialgsete andmetega. Esialgset eelarvet ei saa aga võrrelda aasta lõpu eelarvega, mis sisaldab lisaeelarve näol majandustegevuse tulude kasutamata jäänud osa üle kantavaid jääke ja sihtotstarbelisi laekumisi mitmesuguste projektide jaoks. 

Üleminevad rahajäägid moodustavad ligikaudu 2 miljonit eurot ning kantakse eelarvesse lisaeelarve vastuvõtmisel, kuna need selguvad pärast eelmise aasta eelarve täitmise aruande valmimist. Eelarveaasta jooksul laekub riigistruktuuridelt sihtotstarbeliste kulutuste tarbeks lisaraha, mis laekumist mööda eelarvesse lisatakse. Sel moel haridus- ja sotsiaalvaldkonna kulud lisaeelarvete vastuvõtmisega suurenevad.

Peab olema täiesti ebakompetentne inimene, et nördida, võrreldes lisalaekumisi sisaldavat aasta lõpu eelarvet esialgse mittetäieliku eelarvega.

Keegi võib küsida, kas aasta jooksul on kindlasti lisalaekumisi oodata. Jah, on küll. Eelarve kasvab juba pärast üle tulevate jääkide kohta andmete saamist. Ning pole kahtlustki, et me lisaraha saame, esialgsed plaanid selle kohta on juba olemas. Kuivõrd suureks selle maht aasta lõpuks kasvab, ei oska praegu keegi ennustada, kuid saamata see ei jää.

Pole saladus et pandeemia tõttu elame me järjekordsel keerulisel perioodil. Kuid ohtu ei tasu ka üle paisutada. Me teame, et saab olema raske, kuid nõnda on olnud varemgi, ja mitte üks kord. Praegu pole olukord kõige hullem ning kardinaalseid muudatusi pole eelarves ette näha.

Mis aga puudutab valitsemiskuludeks eraldatud summa suurendamist, siis sellest, et linnavalitsus "enda peale tehtavaid" kulutusi suurendaks, pole mitte juttugi. Osa sellest rahast läheb linna valimisjaoskondade tööks, sest 2021. aastal toimuvad kohalike omavalitsuste valimised ning linn peab rahastama nende läbiviimist oma territooriumil.

Tänapäeva nõuete kohaselt peavad valimisjaoskondade sissepääsude juures nüüd olema pandused, et muuta jaoskonnas käik ka puudega inimestele võimalikult mugavaks. Raha panduste paigaldamiseks on arvestatud sellessesamasse kuluartiklisse. Peale selle peab olemas olema rahareserv. Eelmise aasta alguses oli see samuti olemas, kuid keerulise olukorra tõttu tuli sealt raha üle kanda linna muudeks vajadusteks, mistõttu valitsuskuludeks mõeldud eelarveraha maht aasta lõpuks vähenes. Ent nüüdseks on reserv taastatud, see tähendab, et oleme naasnud tavapärase praktika juurde.

Härra Pahka püüab oma artiklis luua muljet, nagu oleks Kohtla-Järvel valitsemiskulud liiga kõrged. Samas on juba korduvalt eri allikates ära toodud andmed, mis näitavad, et meie linnas pole need kulud teiste omavalitsuste samasuguste kulutustega võrreldes sugugi kõrged. Narva-Jõesuus on see näitaja 13,23%, Toilas 11,77%, Narvas 11,25%, Alutagusel 11,1%, Sillamäel 9,37%, Jõhvis 8,3%, Lüganusel 7,7% ja Kohtla-Järvel 7,47%.

Nagu näha, on valitsemiskulud Kohtla-Järvel maakonna teiste omavalitsustega võrreldes kõige madalamad. Meil on õigus selle üle uhked olla. Meie linna valitsemiskulude madal tase on säilinud 1990. aastate lõpust, mil linnavalitsuse koosseisu järsult vähendati ja selle struktuur reformiti. Sellest ajast peale oleme vajadust mööda teinud muudatusi, mis võimaldavad linna juhtimiseks mõeldud ressursse säästlikult kasutada.

Härra Pahka väited, nagu eraldaks Kohtla-Järve ühe õpilase kohta vähem raha kui teised omavalitsused, on järjekordne näide selle kohta, et inimene ei tea, mida ta räägib. Ühele õpilasele kulutatav rahasumma sõltub koolide täitumusest ja koolide ülalpidamiseks tehtavatest kulutustest. Mida rohkem on koolis õpilasi ja mida madalamad on kommunaalkulud, mis sõltuvad otseselt hoonete seisukorrast (küttekulud jms), seda väiksem on ühe koolikoha maksumus.

Nagu teada, väheneb laste arv peaaegu kõikides Eesti omavalitsustes. Kohtla-Järve koolisüsteemi optimeeriti õigel ajal ning meie koolide arv vastab suhteliselt hästi õpilaste arvule, tänu sellele ei ole üks koolikoht ka liiga kulukas. Linnas on seda lihtsam tagada. Valdades, kus elanikke on vähe, on olukord keerulisem. Seal tuleb pahatihti tahes-tahtmata ülal pidada pooltühje koole, kus õpilaste vähese arvu tõttu osutub ka koolikoha maksumus väga kõrgeks.

Selles ei ole midagi head. Pooltühjade koolide sunnitud ülalpidamine on raha raiskamine. Õppekvaliteet sellest ei parane. Ei tasu teha nägu, nagu oleks see mingisugune positiivne näide.