/nginx/o/2019/01/06/11697670t1h8a36.jpg)
/nginx/o/2021/02/17/13634929t1hc916.jpg)
Koroonaviiruse vastu vaktsineerimise korraldus on põhjustanud rahulolematust nii Ida-Virumaal, kogu Eestis kui ka Euroopa Liidus, kus hoolimata sellest, et toodetakse lõviosa vaktsiinist, on vaktsineerimine tempo poolest maas nii USAst, Suurbritanniast kui ka Iisrealist.
Ida-Virumaa omavalitsuste liidu esimees Eve East tunnistab, et vaktsineerimise korralduses ei liigu info ametkondade vahel ja tervikpilti, kuidas see maakonnas peaks toimuma, ei ole.
Samas peaks olema ootuspärane, et piirkonnas, kus on pool aastat püsinud riigi suurim koroonasse haigestumise tase, pöörab sotsiaalministeerium vaktsineerimise sujuvale ja edukale läbiviimisele erilist tähelepanu ning suunab selleks ka suuremad jõud. Tegelikkus on aga selline, et poolteist kuud pärast vaktsineerimise algust on Ida-Virumaal vaktsineeritud (ehk saanud kaks süsti) alla ühe protsendi elanikest. See on kõige madalam näitaja riigis.
Arusaadav, et vaktsineerimine on vabatahtlik ja sundkorras saab seda teha ehk mõnes diktaatorlikus riigis. Vastuseis ei tulene niivõrd mõne võõrriigi propagandast või vaktsiinivastaste üleskutsetest. Osal inimestel on lihtsalt rohkem küsimusi ja ebakindlust tundmatu ees. Seda nii meedikute kui ka õpetajate seas, kes kuuluvad ühiskonna harituma osa sekka. Neid hirme saab maha võtta süsteemse ja põhjaliku selgitustööga. Praegu on aga sotsiaalministeerium teinud ilmselt valearvestuse, lootes, et kui üldine vaktsineerimisvalmidus on olnud Eestis varem kõrge, siis on samasugune suhtumine ka koroonavaktsiini puhul.