Mare Roosileht: Virumaa on Viru laste maa

Mare Roosileht, Tallinna tehnikaülikooli Virumaa kolledži direktor, Virumaa Eesti hariduse seltsi juhatuse esimees Foto: Erakogu

 "On Virumaa virulaste hoida.

On Virumaa virulaste kaitsta.

On Viru laste Virumaa see."

Nende tuntuks saanud Virumaa tunnuslaulu sõnadega on öeldud kõige olulisem: maakonna ja laste saatus on meie endi kätes ning vastutuse peame võtma eelkõige ise.

Head Ida-Virumaa lastevanemad, õpetajad, koolijuhid, vanavanemad, naabrid, sõbrad − kõik kes noori iga päev ümbritsevad. Ei ole olemas meie ja teie lapsi, on Eesti noored − need, kellele soovime parimat võimalikku tulevikku nii töö- kui ka pereelus.

Mõtiskleme korraks, mida me siis soovime oma lastele. Kindlasti seda, et neil oleksid head võimalused lasteaia-, põhi-, gümnaasiumi-, kutse- ja kõrghariduse omandamisel ning nad ei peaks õppimisvõimaluste puudumise tõttu maakonnast ja riigist lahkuma. Soovime, et neil oleksid karjäärivõimalused ning piisav sissetulek pereelu korraldamiseks. Soovime, et igaüks meist võiks olla uhke oma poja ja tütre üle, kes on leidnud oma koha Eestis ning panustab riigi majandusse.

Kõige enam aga soovime, et meie lapsed oleksid õnnelikud, tunneksid end riigi väärtuslike kodanikena ning uhkust oma rahvuslike juurte üle. Tallinna tehnikaülikooli Virumaa kolledži direktorina valutan ma südant kõikide nende andekate maakonna noorte pärast, kes on asunud kõrgharidust omandama, kuid see jääb pooleli just kehva riigikeele oskuse pärast.

Koolijuhtidel tuleb samuti ausalt peeglisse vaadata ja lõpetada vabanduste otsimine.

Peame tegema teadlikke valikuid. Kogu maailmas tegeleb mitmekeelse hariduse küsimustega hulk teadlasi, kes suudavad oma ettepanekuid faktidele tuginedes põhjendada. Kahjuks ei jõua see info igaüheni.

Virumaa Eesti hariduse selts alustas veebruaris kohtumiste sarja mitmekeelse hariduse valdkonnas pädevate inimestega: teadlaste, koolijuhtide, õpetajatega. Eesmärk oli paremini mõista, mida mõeldakse ühtse Eesti kooli all, missugused on võimalused selle elluviimiseks.

Esimesel kohtumisel märkis Tartu ülikooli mitmekeelse hariduse teadur Kristina Kallas, et lahendada tuleb korraga mitu ülesannet. Parandada on vaja venekeelsetele õpilastele antava hariduse kvaliteeti ja eesti keele oskust, kuid tagada ka kvaliteetne eestikeelne õpe eesti koolides, kuhu on praeguseks tulnud suur hulk muu emakeelega lapsi.

Arvestades sellega, et Eesti on kakskeelne riik, kuid on muutumas mitmekeelsemaks, kus eesti ja vene keele kõrvale on lisandumas igapäevasesse kasutusse inglise keel, on teadlased välja töötanud viis mitmekultuurilise kooli mudelit. Esimene neist sobib rakendamiseks Kohtla-Järvel, Sillamäel ja Narvas, kus eestlaste osakaal on väga väike. Selles mudelis on olulisel kohal eesti keelt kodukeelena rääkivate õpetajate kaasamine, varane keelekümblus, aktiivne osalemine Eesti-sisestes õpilas- ja õpetajavahetusprogrammides, vene keele ja kultuuri kõrval ka teiste vähemuskeelte ja -kultuuride märkamine ning väärtustamine.

Kiviõlis, Jõhvis ning mujal Eesti piirkondades tuleks aga sõltuvalt piirkonna rahvuslikust koosseisust rakendada hoopis teisi mudeleid. Märtsi alguses jagab koolijuhtidele teaduslikke seisukohti Tartu ülikooli eesti keele kui võõrkeele professor Birute Klaas-Lang.

Uue haridusministri visiit Ida-Virumaale andis lootust, et seekord võetakse eestikeelse hariduse küsimus päriselt südameasjaks ja ollakse valmis tegema erandeid, sh põhikoolide riigistamises.

Omavalitsusjuhtide võimuses on teha julgeid ja otsustavad samme, et igas omavalitsuses avataks igal aastal vähemalt üks varajase täieliku keelekümbluse kool. Näiteks Kohtla-Järvel võiks olla teerajajaks keelekümbluse valdkonnas tublit tööd teinud slaavi põhikool.

Koolijuhtidel tuleb samuti ausalt peeglisse vaadata ja lõpetada vabanduste otsimine. Eesti põhikool ei tohiks olla ainus võimalus riigikeele omandamiseks. Koolid on pandud olukorda, kus eesti emakeelega lastel ei ole võimalik enam saada kõrgel tasemel eestikeelset haridust, sest õpetaja peab arvestama ka kehvema eesti keele oskusega õpilastega, keda on klassides paraku juba üle poole. Varajase täieliku keelekümblusega koolid leevendaksid seda olukorda.

Lastevanemad, ületage oma hirmud ja hakake tegema teadlikke otsuseid, pidades silmas oma laste tulevikku. Alustage sellest, et viite end kurssi erinevate haridusvõimalustega. Nõudke oma lastele kvaliteetset riigikeele õpet.

Sügisel loodud haridusklaster Hariduskopter on algatamas kohtumisi keelekümbluse teemadel. Info saadetakse koolidesse ja lasteaedadesse. Olge aktiivsed ja osalege. Langetage otsuseid, lähtudes konkreetsetest faktidest, ning ärge lubage end hirmutada sotsiaalmeedias levivast väärinformatsioonist või poliitiliselt kallutatud hirmujuttudest.

Head lastevanemad, tehke teene oma lastele ja valige varajase keelekümbluse klass. Teie lapsed tänavad teid! Saades kooli lõpuks selgeks riigikeele, kuid samas säilitades oma kultuuritausta ning emakeele, on nad tööjõuturul hinnatud ja nõutud. Kes ei sooviks, et tema laps oleks sama tuntud ja tunnustatud kui Tatjana Mihhailova-Saar või Arkadi Popov? Aga selle tuleviku saate te luua ise oma lastele − täna ja kohe!

Igal lapsel peab olema õigus saada selgeks riigikeel, olla uhke oma rahvuse ja kultuuri üle ning tunda end täisväärtusliku eestimaalasena. Virumaa on virulaste hoida ja kaitsta, see on meie laste maa.