Maris Toomel: uue valitsuse suured sihid

Copy
Maris Toomel, Reformierakonna juhatuse liige, Ida-Virumaa piirkonna esimees
Maris Toomel, Reformierakonna juhatuse liige, Ida-Virumaa piirkonna esimees Foto: Matti Kämärä / Põhjarannik

Reformierakonna juhitud valitsus on ametis olnud kuu aega ning prioriteediks on jätkuvalt koroonakriisist väljatulek ja inimeste igapäevase elu võimalikult kiire taastamine. Samal ajal on ees keeruline seis ka riigi rahanduses ja tegeldakse Eesti maine taastamisega rahvusvaheliselt.

Uue valitsuse tulek on toonud riigijuhtimisse justkui uue hingamise, sest paljud inimesed olid väsinud pidevatest kraaklemistest ja vabandamistest. Aeg oli küps muutusteks ja Reformierakond oli valmis valitsusvastutust võtma, kasutades laialdast kompetentsi ja seades suuri eesmärke, et Eesti inimeste elu paremaks muuta. Tõsi, riigikogu valimisteni on kõigest kaks aastat ning nende eesmärkide saavutamiseks on uuele valitsusele antud üsna vähe aega.

Missugused on need kokkulepitud eesmärgid, mille nimel praegune valitsus on hooga tööle hakanud? Ida-Virumaa jaoks on siin kaks vägagi olulist valdkonda: eestikeelne haridus ja põlevkivi tulevik. Need on kaks põletavat teemat, mis ei jäta külmaks ühtegi kohalikku Ida-Virumaa inimest.

Samuti  on oluline välja tuua, et uus valitsus paneb suurt rõhku meie eakate elukvaliteedi paremaks muutmisele. Selleks on plaanis tõsta pensione ja vabastada keskmine vanaduspension tulumaksust.

Eestikeelne haridus ja põlevkivi tulevik on kaks põletavat teemat, mis ei jäta külmaks ühtegi kohalikku Ida-Virumaa inimest.

Pole mingi saladus, et Reformierakond on seisnud pikalt selle eest, et võimaldada kõigile Eestis kvaliteetset eestikeelset haridust. Praegu on kokku lepitud, et käivitatakse eestikeelse hariduse tegevuskava, eraldatakse vajalik rahastus lasteaedadele ja koolidele, mis võimaldab korraldada õppeprotsessi eesti keeles.

Viimase teema olulisust kinnitab ka Reformierakonna haridusministri äsjane visiit Ida-Virumaale, kus põhirõhk asetus eestikeelsete koolide rahamurele. Venekeelsed perekonnad viivad juba pikka aega lapsi eestikeelsesse kooli ning on toimunud nii-öelda loomulik reform, kuid praegu on selge, et neid koole ei saa jätta toetuseta. Tuleb luua uusi võimalusi ning alustada kohe.

Toon siinkohal ühe näite ja seda minu kodulinnast Jõhvist. Nimelt asub Jõhvis kaks põhikooli, nendest üks kannab nime vene põhikool, kust aga läheb järjest enam lapsi eestikeelsesse põhikooli. Aastaid tagasi viidi Jõhvis läbi reform, kus ühendati kolm lasteaeda ühise juhtimise alla.

Usun, et nüüd on aeg kooli reformiks. Tagame selle kaudu kvaliteetse hariduse kõigile, nii et saame jagada õpetajaid, metoodikat ning teha tihedat koostööd. Teisalt, miks mitte rajada Jõhvi varajase keelekümblusega põhikool? On, mille üle üheskoos diskuteerida. Kutsun kõiki Jõhvi ja maakonna haridusinimesi kaasa mõtlema ning pakkuma praegusele valitsuse tuge ja näitama valmisolekut muudatusteks.

Teiseks teemaks on loomulikult põlevkivi ja selle tulevik. Reformierakonna juhitud valitsus on võtnud selge suuna investeerida rohe- ja digipöördesse. See hõlmab kortermajade renoveerimise toetamist, roheenergeetikasse investeerimist, kvaliteetsemat ühistranspordikorraldust ja paremaid ühendusi.

Seejuures vajab põlevkivi temaatika eraldi tähelepanu ja lahtiseletamist. Probleem on selles, et mitmed praegused tegevused reostavad meie looduskeskkonda ning selle vastu ei vaidle ju keegi. Me kõik oleme nõus, et puhas looduskeskkond on suur väärtus ning väljumisel põlevkivielektri tootmisest peame olema kindlad, et selleks ajaks on välja töötatud ja olemas alternatiivne energiatootmine. Samamoodi peame kindlustama selle, et Ida-Virumaal tööhõive ei väheneks.

Põlevkivist peab väljuma koostöös kohalike ettevõtjate ja inimestega ning tuleb luua uusi hästi tasustatud töökohti. Suur roll selle õnnestumiseks on valitsuse ja maakonna tihedal koostööl, kuhu on kaasatud ka erasektor ja teadlased.

Tagasi üles