Kui paljusid nendest või ka teiste õppeasutuste ettepanekutest võeti valla haridusasutuste ümberkorraldamise eelnõu arutades arvesse? Mitte ühtegi! See-eest on valla otsuse eelnõus selgelt märgitud, et kui vallavolikogu selle vastu võtab, satub nelja oma tegevuse lõpetava kooli sekka ka ainus Kiviõli piirkonna vene kool.
Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse kohaselt kuulub õppeasutuste reorganiseerimise küsimus vallavolikogu kompetentsi. Tänaseks pole vallavolikogu esimehelt Risto Lindebergilt endiselt tulnud vastust keskfraktsiooni kirjalikule järelepärimisele, miks ei ole reformi kaalutletumaks planeerimiseks ära kasutatud võimalust avada aruteludeks valdade ühinemise lepe.
Aga selleks on ju olnud rohkem kui aasta aega alates viimasest hetkest, mil haridusasutuste etapiviisilise reformimise küsimust Lüganuse vallavolikogus arutati. Enamgi veel, on tunda, et vallavolikogu esimees on selles protsessis vastutusest distantseerunud ning kõiki selgitusi jagavad tema asetäitja ja vallavanem, kellel pole samuti alati vastuseid esitatavatele küsimustele.
Kavandatava reformi viimasel avalikul arutelul viitab valla haridusspetsialist pearahastusele ja Exceli tabelites olevatele arvutustele, mis näitavat tema arvates selgelt, mida tuleb haridussüsteemis ette võtta. See tähendab, et vallavolikogule ette valmistatud otsus põhineb ainult kvantitatiivsetel näitajatel ega puudutagi Lüganuse valla koolide töö analüüsi kvalitatiivset osa. Kellelegi pole saladus, et hariduse, kultuuri ja sotsiaalteenuste valdkond on alati eelarve kuluread. Küsimus on pigem prioriteetide paikapanemises ja nende valdkondade strateegilises planeerimises.
Selsamal avalikul arutelul ei häbenenud seesama haridusspetsialist öelda kõigile osalenutele, et jah, reformi küsimustes võib olla lahkarvamusi, kuid meil on kõik juriidiliselt korrektne − JOKK. Ehk siis seadus näeb ette avalike arutelude läbiviimist ja eri osapoolte arvamuste ärakuulamist, kuid mitte kusagil pole kirjas, et nendega tuleks ka arvestada. Enamgi veel, neid arvamusi ei olnud esimesel lugemisel vallavolikogu liikmetele isegi mitte esitatud. Osa arvamusi polnud vallavolikogu istungi läbiviimise ajal veel olemaski, ehkki viited nendele dokumentidele olid otsuse eelnõus juba sees.
Avalikul arutelul viibinud vallavolikogu esimees ei suutnud järjekordselt arusaadavaid selgitusi anda. Teda nähtavasti see olukord rahuldab. Sest vallavolikogus kerkib tõenäoliselt kümme kätt ja küsimus saab otsustatud. Vaevalt saame me säärase lähenemise korral Lüganuse valla läbipaistvast juhtimisest ja arengu planeerimisest rääkida.
Kui nüüd kokku võtta, siis on Lüganusel leiutatud juriidiliselt väga ilus ja ambitsioonikas skeem korraga kõigi (peale ühe) "üleliigsete" õppeasutuste sulgemiseks, viies nad ühtse juhtimise alla ning lubades neil 2021/2022. õppeaastal veel oma ruumides töötada. Mida see lõpptulemusena annab? Kõikide õppeasutuste tsentraalne juhtimine: kas järjekordne varjatud poliitiline samm või uus kogemus hariduse valdkonnas?