Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto

Dmitri Dmitrijev: Lüganuse võimud vallaelanike arvamusega ei arvesta

Dmitri Dmitrijev, Lüganuse vallavolikogu keskfraktsiooni esimees FOTO: Matti Kämärä / Põhjarannik

Poliitikute ja kohaliku kogukonna vahele kiilu löönud katse viia võimalikult lühikese ajaga ja järsku ellu Lüganuse koolireform aitab selle autorite arvates vallal tulevikus eelarveraha kokku hoida. Ent esialgu pole selge, kuidas see vallas hariduse kvaliteeti parandab.

Kogu seda poleemikat saadavad kohalike võimuesindajate üsna vastuolulised väljaütlemised ja sõnumid. Algul räägiti tõepoolest suurest majanduslikust kasust ja võimalusest tööle jäävate õpetajate palku tõsta. Pärast mitmelt poolt tabanud teravat kriitikat aga on retoorikat korrigeerima hakatud ning reformi autorid märgivad, et majanduslik efekt ei ole eesmärk. Sest kogu raha või suurem osa sellest jääb haridussüsteemi ning põhieesmärk on hariduse kvaliteedi tõstmine.

Demograafilist olukorda kainelt hinnates saavad kõik aru, et vaevalt õnnestub lähitulevikus jätkata Lüganuse haridussüsteemis muudatusi tegemata. Kuid praegu pole probleem mitte selles; probleem on selles, millistes mahtudes ja missuguse kiirusega püütakse neid muudatusi ellu viia ning kuidas on korraldatud kogu otsustusprotsess ja arutelud huvipooltega.

Lüganusel on leiutatud juriidiliselt väga ilus ja ambitsioonikas skeem korraga kõikide (peale ühe) "üleliigsete" õppeasutuste sulgemiseks.

Vajadus koolivõrgu muudatuste järele on õhus juba ammu. Näiteks Kiviõli vene kooli juhtkond on juba läbi mõelnud oma ettepanekud, kuidas koolihoonet tõhusalt kasutada saaks. Samuti on läbi mõeldud õppetöö strateegia. Rõhk pannakse riigikeele valdamisele: tänavu avati seal keelekümblusklass. Sama süsteemi järgi plaaniti õppetööd jätkata ka tuleval aastal.

Ent praegu ei saa kooli juhtkond seda vastutust enda peale võtta, kuna ei tea, mida reformilt oodata. Peale selle on arutatud tulevikus ka hilise keelekümbluse ja kahesuunalise keelekümbluse võimalust.

Kuid haridus ei ole ainult keeleoskus. See on eelkõige lai silmaring ja kvaliteetsed aineteadmised. Keskerakond on alati seisnud selle eest, et õppekeele valik peab jääma lastevanemate otsustada. Ning tuletan meelde, et põhiseaduses on kirjas: "Vähemusrahvuse õppeasutuses valib õppekeele õppeasutus."

Kui paljusid nendest või ka teiste õppeasutuste ettepanekutest võeti valla haridusasutuste ümberkorraldamise eelnõu arutades arvesse? Mitte ühtegi! See-eest on valla otsuse eelnõus selgelt märgitud, et kui vallavolikogu selle vastu võtab, satub nelja oma tegevuse lõpetava kooli sekka ka ainus Kiviõli piirkonna vene kool.

Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse kohaselt kuulub õppeasutuste reorganiseerimise küsimus vallavolikogu kompetentsi. Tänaseks pole vallavolikogu esimehelt Risto Lindebergilt endiselt tulnud vastust keskfraktsiooni kirjalikule järelepärimisele, miks ei ole reformi kaalutletumaks planeerimiseks ära kasutatud võimalust avada aruteludeks valdade ühinemise lepe.

Aga selleks on ju olnud rohkem kui aasta aega alates viimasest hetkest, mil haridusasutuste etapiviisilise reformimise küsimust Lüganuse vallavolikogus arutati. Enamgi veel, on tunda, et vallavolikogu esimees on selles protsessis vastutusest distantseerunud ning kõiki selgitusi jagavad tema asetäitja ja vallavanem, kellel pole samuti alati vastuseid esitatavatele küsimustele.

Kavandatava reformi viimasel avalikul arutelul viitab valla haridusspetsialist pearahastusele ja Exceli tabelites olevatele arvutustele, mis näitavat tema arvates selgelt, mida tuleb haridussüsteemis ette võtta. See tähendab, et vallavolikogule ette valmistatud otsus põhineb ainult kvantitatiivsetel näitajatel ega puudutagi Lüganuse valla koolide töö analüüsi kvalitatiivset osa. Kellelegi pole saladus, et hariduse, kultuuri ja sotsiaalteenuste valdkond on alati eelarve kuluread. Küsimus on pigem prioriteetide paikapanemises ja nende valdkondade strateegilises planeerimises.

Selsamal avalikul arutelul ei häbenenud seesama haridusspetsialist öelda kõigile osalenutele, et jah, reformi küsimustes võib olla lahkarvamusi, kuid meil on kõik juriidiliselt korrektne − JOKK. Ehk siis seadus näeb ette avalike arutelude läbiviimist ja eri osapoolte arvamuste ärakuulamist, kuid mitte kusagil pole kirjas, et nendega tuleks ka arvestada. Enamgi veel, neid arvamusi ei olnud esimesel lugemisel vallavolikogu liikmetele isegi mitte esitatud. Osa arvamusi polnud vallavolikogu istungi läbiviimise ajal veel olemaski, ehkki viited nendele dokumentidele olid otsuse eelnõus juba sees. 

Avalikul arutelul viibinud vallavolikogu esimees ei suutnud järjekordselt arusaadavaid selgitusi anda. Teda nähtavasti see olukord rahuldab. Sest vallavolikogus kerkib tõenäoliselt kümme kätt ja küsimus saab otsustatud. Vaevalt saame me säärase lähenemise korral Lüganuse valla läbipaistvast juhtimisest ja arengu planeerimisest rääkida.

Kui nüüd kokku võtta, siis on Lüganusel leiutatud juriidiliselt väga ilus ja ambitsioonikas skeem korraga kõigi (peale ühe) "üleliigsete" õppeasutuste sulgemiseks, viies nad ühtse juhtimise alla ning lubades neil 2021/2022. õppeaastal veel oma ruumides töötada. Mida see lõpptulemusena annab? Kõikide õppeasutuste tsentraalne juhtimine: kas järjekordne varjatud poliitiline samm või uus kogemus hariduse valdkonnas?

Tagasi üles
Back