JUHTKIRI Neljarealine maantee jääb esialgu unistuseks

Ida-Virumaal jääb veel aastatakse ainsaks kohaks, kus saab sõita mööda neljarealist maanteed Kukruse ja Jõhvi vaheline lõik, mille valmimisest on möödas juba rohkem kui kümme aastat. FOTO: Peeter Lilleväli / Põhjarannik

On positiivne, et riik võtab sel aastal mullusest märksa agaramalt ette Ida-Virumaal asuvate riigiteede parandamise. 

Samas tuleks aga eri erakondade poliitikutel ausalt tunnistada, et mõne aasta eest uljalt välja käidud lubadused asuda kohe-kohe ehitama Jõhvi ja Narva vahele jäävat maanteed neljarealiseks on pigem valijatele hirmsasti meeldida tahtmise väljendus, millel on reaalsusega kahjuks väga nõrk seos. 

Esiteks oleks puhttehniliselt selle plaani teoks tegemine võimatu ka juhul, kui küsimus poleks isegi rahas, mida on võimalik põhimõtteliselt ju laenata. Nagu tunnistas hiljuti transpordiameti juht, on uute projektide sahtlid lihtsalt tühjad. Vahepealsetel aastatel oli projekteerimises tekkinud paus. Vähetõenäoline, et seda ei teadnud riigikogu liikmed ega selle valdkonnaga seotud ministrid.  

Suuri tee-ehituse projekte pole võimalik teha nagu kiirtoitu. See on juba seadustest tulenevalt pika ajalise raamiga protsess, mis eeldab tohutul hulgal kooskõlastamisi ja arutelusid. Hämmastav ongi see, et kui Jõhvi - Narva maantee neljarealiseks ehitamine on poliitikute arsenalis olnud juba üle 15 aasta, on sisuline eeltöö selleks tegemata. 

Esimese olulise sammuna on alanud Jõhvist Narva poole suunduva ligikaudu 10kilomeetrise lõigu eelprojekteerimine. See tähendab, et ehitamiseks läheb parimal juhul viie-seitsme aasta pärast. Aga ka see ei ole kindel, sest oma kandi teelõikude eest võitlevad ka teised poliitikud ja lisaks loeb seegi, kui aktiivne on liiklus sel lõigul. 

Tagasi üles
Back