JUHTKIRI Ennetus ja õnnetus

Foto: Peeter Lilleväli / Põhjarannik

Meie avalikus kasutuses olevad hooned on ehitatud eri ajal ja seetõttu on loogiline, et ka nende vastavus tänapäeva standarditele on väga erisugune.  

Tänases Põhjarannikus käsitleme Jõhvi põhikooli ajutise hoone vastavust nõuetele, mille täitmisega omanik on õppeaasta jooksul tegelnud, kuid pole siiani lõpule jõudnud. Tegemist on eelmise sajandi keskpaigas ehitatud majaga, kus on tehtud ümberehitusi ka viimase paarikümne aasta jooksul. Ent päästeamet on ikkagi osutanud näpuga kitsaskohtadele. Ametil on olemas ka kaalutlusõigus, mis lähtub nõuete kehtestamisel hoone kasutamise eripärast. Selge, et kui tegu on kooli või hooldekoduga, on pilk rangem, eriti kui tegu on vanema hoonega.

Peab nõustuma päästeameti väitega, et ohutuse küsimuses kompromisse teha ei tohi, aga samas tuleb nentida, et amet on ise neid pakkunud, andes aega puuduste kõrvaldamiseks, ja see on mõistlik. Mis puudutab Jõhvi põhikoolile tehtud ettekirjutust, siis pole praegu küll selge, kui palju selle täitmine maksma läheb, kuid tasuta see pole. Kes peab nimetatud juhul kulud kandma, on paljuski kokkuleppe küsimus, eriti kui arvestada, et vald sai need ruumid eraettevõtjalt rendile ülisoodsa hinnaga. Formaalselt on see muidugi omaniku probleem.

Sageli tundub, et paljud tänapäeva ohutusnõuded on liiga norivad või ülepingutatud, kuid elu näitab, et isegi nende täitmine ei taga alati täielikku turvalisust.  

Tänavu jaanuaris oli Lüganuse vallas Aa külas asuvas hooldekodus traagiline tuleõnnetus, mis viis kolm inimelu. Tegemist oli tänapäevase hoonega, kus kõik tuleohutusnõuded täidetud. Selgus, et tuli sai alguse ühest rikkis seinapistikust. See tähendab, et ka kõige põhjalikum normide täitmine ei hoia alati õnnetust ära. Küll aga vähendab selle tõenäosust ning traagiliste tagajärgede võimalust.