Anvar Samost: presidendivalimised tulevad tänavu täitsa teisiti

Anvar Samost, ajakirjanik Foto: ERR

Erakonnad on presidendikandidaatide valimisega ettevaatlikud ning ka laiem avalikkus ei ole uue riigipea isiku peale veel tõsisemalt mõtlema hakanud.

2016. aasta aprillis oli Eesti hoopis teistsugune koht praegusega võrreldes. Lapsed käisid koolis, restoranid olid avatud, samuti kaubanduskeskused. Toimusid kontserdid ja teatrietendused. Välismaale reisida oli lihtne ja populaarne. Kaitsemaski kandvat inimest märgates võis olla kindel, et tegu on Jaapani turistiga.

Riigikogus oli esindatud kuus erakonda viie asemel, lisaks kaheksa fraktsioonita saadikut. Siim Kallas pidas kõne, kus teatas, et kandideerib presidendiks. Presidendiks kandideerimise kavatsust Reformierakonna kandidaadina oli kinnitanud ka Marina Kaljurand, sama soov oli Urmas Paetil.

Jüri Ratas on praegu nähtavalt peaaegu ainus inimene, kel oleks mingit lootust riigikogus ära valitud saada.

Aga muidugi oli palju sarnast: näiteks peaminister oli Reformierakonnast.

2021. aasta aprillis omal initsiatiivil keegi end presidendikandidaadiks seadnud ei ole, keegi isegi ei oota, et peaministri erakond mõne kandidaadi välja käib. Õigupoolest on vaid üks poliitikaväline teadlane, Tarmo Soomere, vastuseks ajakirjaniku küsimusele öelnud, et kui pakutakse, siis ta on nõus kandideerima.

Arvatavasti ei lisandu poliitikutest kandidaate ka mais. Need poliitikud, keda võimalike kandidaatidena võiks näha − Jüri Ratas, Urmas Reinsalu, Jüri Luik − on ajakirjanike küsimuste tõrjumiseks välja mõelnud vastused, mis kuidagi ei seo. Ratas on küll lubanud, et Keskerakond arutab presidendivalimiste küsimust maikuus, aga see ei tähenda kindlasti, et tema ise kandideerimist või mittekandideerimist kinnitab.

Mitmed teised potentsiaalsed kandidaadid, eriti aga erakonnad, ootavad just Ratase otsust.

Ratas ei pea mais otsustama, tegelikult ei pea ta ka juunis ja juulis otsust tegema. Presidendikandidaatide esitamine algab 26. augustil kell 9.

Kandidaadi üles seadmise õigus on vähemalt viiendikul riigikogu koosseisust ehk 21 liikmel. See välistab teised fraktsioonid Reformierakonna ja Keskerakonna kõrval. EKRE-l on riigikogus 19 kohta, Isamaal 12 ja sotsidel koos Raimond Kaljulaidiga 11. Kui kandidaatide esitamine 28. augustil kell 18 lõpeb, siis võib juhtuda, et hääletussedelitele saab kanda täpselt ühe nime.

Ratas on praegu nähtavalt peaaegu ainus inimene, kel oleks mingit lootust riigikogus ära valitud saada. Seda juhul, kui praegused koalitsioonipartnerid Reformierakond ja Keskerakond lepivad tema toetamises kokku.

Siis võivad teisedki 2016. aasta ebameeldivast ja piinlikust kogemusest hellad parteid hääletuse nii-öelda vabaks anda, tegelikult aga igaüks Ratasele kolm kuni viis häält lubada, et valitsusliidu 59 häälele turvaline 10-12 lisaks tuleks ja nõutav kahekolmandikuline parlamendienamus täis saaks.

Aga kõik presidendivalimiste hääletused on salajased ja nii on ikka võimalik, et ka 2021. aasta riigipea valimistest saab ebaõnnestumiste jada, mille lõppu tuleb kuid oodata ja mis kõrvaltulemusena Reformierakonna peaministri võimult kukutab.

Selge on vaid üks: president peab ametisse astuma 11. oktoobril ning seda tähtaega ükski parlamendierakond üle lasta ei soovi.

Kas on mingit viidet võimalik välja lugeda avaliku arvamuse küsitlustest? Nagu kokku lepitult said sel nädalal avalikuks Kantar Emori ja Turu-uuringute värsked uuringud.

Kantar Emori küsitluse järgi sooviks Eesti inimesed näha järgmise presidendina enim Jüri Ratast. Turu-uuringute ASi küsitluse järgi toetaksid inimesed enim hoopis president Kersti Kaljulaidi tagasivalimist. Arvestatavat toetust näitasid küsitlused veel Marina Kaljurannale, Tarmo Soomerele, Mart Helmele ja Ülle Madisele.

Sisuliselt tähendab see tulemus ikkagi vaid, et inimesed pole kindlate kandidaatide puududes presidendivalimiste peale palju mõelnud ning Jüri Ratase üles seadmisega päris näppu lõigata ei tohiks. Samuti on arvestatav hulk inimesi valmis osutama toetust isegi kandidaadile, kes pole muud teinud kui ühes intervjuus oma võimalikku huvi maininud.

See on ka ainus põhjus, miks Ratas võib mais või hiljemalt juunis otsuse ära teha. Tal on teiste võimalike kandidaatide ees piisav edumaa, et avaliku arvamuse kaudu üritada erakondadele valikut ette öelda. Aga mingit kindlust ei annaks paraku ka küsitlused, mis talle kasvõi kaks korda kõrgemat toetust näitaksid, sest konkureeriva erakonna esimehest president teha on väike, aga temast läbikukkunu teha palju suurem kiusatus.