Rahatarkus jätab täiturid ja inkassoteenuste pakkujad töötuks

Bret Klemm, rahandusministeeriumi rahatarkuse spetsialist Foto: Rahandusministeerium

Rahatarkuse edendamises tahab riik olla suunanäitaja, et toetada Eesti elanikke teadmiste ja oskuste omandamisel.

Finantskirjaoskus ehk rahatarkus on oskuste, teadmiste, hoiakute ja käitumise kogum, mis on vajalik arukate otsuste tegemiseks rahaasjades ja oma pere majandusliku heaolu tagamiseks.

Rahatarkus võiks olla inimestes nii juurdunud, et sellega arvestataks igapäevaelu otsuste tegemisel. Selleks, et saavutada elus soovitud eesmärgid ja heaolu, on tähtis planeerida finantsiliselt oma elu nii lühikeseks kui ka pikaks ajaks: mida tahad teha ja saavutada ühe, viie või 30 aasta pärast? Kui planeerid oma tegemisi ja tead sissetulekut, siis saad teadlikult ka otsustada, milline saab olema su elukvaliteet pensionieas.

Pikemas perspektiivis võiks olla eesmärgiks selline riik, kus täiturid, inkassoteenuste pakkujad ja ka võlanõustajad jäävad töötuks, sest inimesed ei satu raskustesse − nende rahaasjad on lihtsalt nii korras.

Eesti elanike rahatarkuse edendamise strateegia eesmärk on muu hulgas, et inimesed teadvustaksid regulaarse raha kõrvalepanemise ehk puhvri olemasolu vajalikkust. Eriti on seda näidanud ootamatult saabunud COVID-19 kriis: keerulisem on olnud neil, kellel ei olnud vajalikku säästupuhvrit, kui vähendati palka või töökoormust.

Rahapuhvri olemasolu korral saab teha ka vabamaid valikuid, näiteks sobimatu töökoha vahetusel, või kergemalt hingata ootamatuste korral, näiteks kui ilmneb mõni kulukam terviseprobleem, kaob töökoht või läheb katki kodumasin. Kui rahaline puhver on olemas, ei teki sundust võtta kiiresti ja ootamatult laenu.

Hea oleks teadvustada, et kui asja ei saa kohe välja osta, ei tasu seda ka laenuga võtta, v.a mõned erandid, näiteks kodu ostmine pangalaenuga. Samas tasub enne pangalaenu võtmist ning ka teiste toodete ja teenuste tarbimist erinevaid pakkumisi omavahel võrrelda ning valida soodsaim ja parimate tingimustega teenus.

Kui aga on laenu tasumisega satutud raskustesse, oleks hea, kui võlanõustamisteenus oleks kättesaadav kõigile. Kahjuks ei ole see veel nii laialt levinud, samuti ei julgeta alati võlanõustaja poole pöörduda valehäbi tõttu või kuna ei usuta teenuse tõhususse. Järgmiste aastate eesmärk on muuta võlanõustamisteenus kättesaadavamaks. Pikemas perspektiivis võiks olla eesmärgiks selline riik, kus täiturid, inkassoteenuste pakkujad ja ka võlanõustajad jäävad töötuks, sest inimesed ei satu raskustesse − nende rahaasjad on lihtsalt nii korras.

Kui rahaasjad on korras, säästupuhver loodud ja piisavalt teadmisi hangitud, tasub oma olemasolevat vara hoidmise või kasvatamise eesmärgil investeerida. Selleks peab olema piisavalt teadmisi, julgust ning ka mugavaid, taskukohaseid ja lihtsaid võimalusi.

Lähiaastatel on plaanis muu hulgas analüüsida investeerimiskontode senist kasutamist, et muuta seda süsteemi veelgi atraktiivsemaks. Samuti on plaan analüüsida ja teha ettepanekuid, kuidas motiveerida inimesi kasutama maksusoodsaid pikaajalise investeerimise võimalusi kogumispensionide raames.

Inimesi on vaja julgustada tegelema ettevõtlusega ning anda neile teadmisi, kuidas alustada ja kust leida oma ettevõtte kasvatamiseks puuduolevaid ressursse, kui isiklikest enam ei piisa.

Peale selle, et inimene peab ise oma otsuste eest vastutama, peavad ka teenusepakkujad olema vastutustundlikud ja lähtuma klientide heaolust. Järgmiste aastate eesmärk on luua lahendused, mis toetavad vastutustundlikku laenamist nii teenusepakkuja kui ka inimese vaates, et mõlemad teaks, millised on inimese kohustused enne, kui ta võtab uusi. Samuti on plaan luua finantsteenuste vaidluste kohtuvälise lahendamise süsteem.

Väga tähtis on see, et inimesed tunneksid ära finantspettusi. Selle jaoks on plaanis koostöötegevused finantspettuste ennetamiseks ja elanikkonna teavitamiseks.

Selleks, et rahatarkus aina enam leviks ja seda kasutataks, peab see olema võimalikult laialdaselt kättesaadav ja seda kogu inimese elu vältel. See tähendab, et rahatarkust peab õpetama süsteemselt juba alates lasteaiast, kogu koolitee jooksul ja õppevõimalused peavad olema loodud ka täiskasvanud inimestele.

Sama oluline on õppematerjalide ja täiendusõppevõimaluste olemasolu õpetajatele, kes saavad rahatarkuse teemasid kõikides õppeainetes oma tundides lõimida. Praegu õpetatakse rahatarkusega seotud teemasid inimese- ja ühiskonnaõpetuses ning ettevõtlus- ja majandusõppe valikaine raames. Lõiminguvõimalused on olemas aga igas aines: tehnoloogiaõpetuses, keeleõppes, matemaatikas, geograafias, tööõpetuses ja teistes õppeainetes. Samas oleneb rahatarkuse õpetamine väga palju õpetajate endi huvist ja motivatsioonist, seega on tähtis keskenduda ka nende toetamisele.

Näiteks on esimest aastat koos käimas õpetajate mentorklubid, kus eksperdid õpetavad õpetajatele rahatarkuse eri aspektidega seotud teooriat ja õpetajad saavad omavahel suheldes mõtteid, kuidas saadud teadmisi õpilastele edasi anda. Edaspidi on plaan tekitada sellised mentorklubid igasse maakonda.

Lugu on avaldatud rahandusministeeriumi rahablogis.