Arengule jalgu jäänut on palju ning nüüd, kus meil on võimekamad omavalitsused, tuleb neid seni vajaliku tähelepanuta jäänud küsimusi järgemööda lahendama hakata. Arvan, et meil tasub juba praegu hakata mõtlema ka sellele, milliseid võimalusi võib KOVidele anda see, kui maailmas tõepoolest kehtestatakse ettevõtete teenitud kasumitele minimaalne maksumäär. Ükskõik, kas siis teha seda maksutulu jagamise või erandite võimaldamise läbi. Samuti tasub täna mõelda sellele, et keskkonnamuutustega võitlemine toob vältimatult enesega kaasa maksude ja kohustuste teisenemise, ning sellele, kuidas ka siin elanike, KOVide ja riigi huve ning kohustusi omavahel siduda.
Kõige kiirem ja lihtsam tee KOVide tulubaasi laiendamiseks võiks minu arust olla selline, et me jätame edaspidi igast maksuliigist sobiliku osa omavalitsustele. Tänapäeva infotehnoloogia juures peaks selline ülesanne meile täiesti jõukohane olema. KOVide tulubaas ei vaja täna niivõrd vana muutmist, kuivõrd uute elementide sissetoomist.
Kuigi me ei tea, milline on mõnekümne aasta pärast KOVide tulubaas, on üks asi ikkagi selge: olukord, kus 85% KOVide tulubaasist moodustavad grantid ja subsiidiumid, ei ole normaalne ja jätkusuutlik ega vasta meie põhiseaduse mõttele.
Kohaliku omavalitsuse valimised on ukse ees ja algab uus nelja-aastane tsükkel. Ka riigikogu valimised pole enam kaugel. Kutsun teid üles kasutama järgmist nelja aastat selleks, et tuua meie kohaliku omavalitsuse korraldusse tagasi rohkem seda 30 aasta eest kirja pandud põhiseaduse vaimu. Ja mitte ainult vaimu, vaid ka sisu, tuuma, olemust.
Selles mõttes on meil ees vaat et viimase 30 aasta kõige olulisemad kohalikud valimised. Nagu ennist ütlesin: võimekust ja mastaapi nüüd juba on. Nelja-aastane üleminekuperiood koos keerukate ja tihti mitte kõige ratsionaalsemaid, ent poliitiliselt vajalikke kompromisse sisaldanud ühinemislepingutega on selja taga.
Majandus liigub kiires kasvutempos − just see on hetk, kui saab teha olulisi sisulisi muudatusi ja ümber korraldada omavalitsuste rahastamist. Ärme jäta seda võimalust kasutamata, seda võimaluste akent ei pruugi nii pea uuesti tulla.
Lühendatult Kersti Kaljulaidi kõnest Eesti linnade ja valdade päevadel 17. augustil.