JUHTKIRI ⟩ Kas koolidest saavad taas koroonapesad?

Teade kooli sulgemisest Kohtla-Järve Kesklinna põhikooli uksel tänavu märtsis. Foto: Peeter Lilleväli / Põhjarannik.

Ida-Virumaal on koroonasse nakatumine praegu kõige madalam riigis, mis tundub uskumatuna, arvestades, et veel 9 kuu eest olime oma näitajatelt nakatumise tipus. Eks siin on pakutud erinevaid põhjusi ning ilmselt ühte ainsat polegi. Kõigepealt on siin suhteliselt rohkem neid, kes saavutanud läbipõdemisega immuunsuse, Ida-Viru inimesed on paiksemad ning terviseamet on suutnud hakata tõhusamalt tööd tegema nende inimestega, kes saabuvad Venemaalt.

Aga praegust olukorda ei saa võtta võiduna salakavala viiruse üle. Sest ei maksa unustada, et meie maakond on ka kõige madalama vaktsineerituse tasemega Eestis. Kui mujal maakondades läheneb vaktsineerituse tase 70-le, siis meil on see protsent läinud neljapäeva seisuga veidi üle 47.

Oluline riskiallikas avaneb 1. septembrist aga koos koolidega. Statistika näitab, et meil on praegu juba suurim nakatumine 7-19aastaste laste-noorte seas. Nende Ida-Viru koolide juhid, kellega sellel teemal rääkisime, kinnitasid, et nende kollektiivid on suurelt jaolt vaktsineeritud. Ent see muidugi ei taga, et koolikoldeid ei teki, sest alla 12aastasi lapsi ei vaktsineerita teatavasti üldse ning ka ülejäänute puhul sõltub see eelkõige vanemate soovist.

Koolides on küll kehtestatud mõningad piirangud, kuid kindlasti pole need sellised, mis välistaksid koroonakollete tekke ning halvimal juhul tervete klasside või kogu kooli uuesti distantsõppele saatmise.

Aastatagusega võrreldes oleme aga siiski paremas olukorras, sest meil on vaktsiinid, mis on kõigile soovijatele kättesaadavad, ja suur hulk inimesi on ka vaktsineeritud.

Sellest neljapäevast rakendusid uued avalikes kohtades käitumise piirangud, millest kõige märgatavam on maskikohustuse naasmine. Võib ju vaielda, kas maske on tarvis või mitte, aga see on olukord, kus tark saab kahjuks olla ainult tagantjärele.