JUHTKIRI ⟩ Võimalus ääremaastumise vastu

Foto: Peeter Lilleväli / Põhjarannik

Tänasest Põhjarannikust saab lugeda, kuidas Selveri kaubandusketi kojutellimise teenus on Ida-Virumaal edukalt käivitunud ning rahul on nii kaupleja kui klient. Elu näitab, et eraettevõtlus on uute oludega kiiresti kohaneda suutnud.

Ent riigi reageering ja toimetulek kriisiolukorras on saanud vastakaid hinnanguid. Üks olulisemaid valdkondi, millega esimese ja teise koroonalaine ajal riigil kokku tuli puutuda, oli distantsõpe ja sellega seonduv. Kui algul raporteeriti kõikjal distantsõppe suurepärastest tulemustest, siis hiljem selgus, et pilt pole sugugi roosiline, ning nüüd on valitsus teatanud, et kaugteel hariduse andmist püütakse viimase võimaluseni vältida.

Ka vaktsineerimise korraldamine ning sellega seotud teavituskampaania on kohanud kriitikat. Nagu ka segased sõnumid, mis puudutavad piiranguid.

Praegu, kui vaktsineerimistõend on saanud oluliseks dokumendiks inimeste igapäevatoimingutes, on paljudes kohtades umbes politsei- ja piirivalveameti teenindusletid. Väga paljud on ära kaotanud oma ID-kaardi koodid, mida ilmselt omal ajal dokumenti kätte saades piisavalt ei tähtsustatud. Või pole riik suutnud inimestele selgeks teha nende kasutusotstarvet ja säilitamise vajadust?

See kriis on regionaalpoliitilises mõttes olnud väga kasulik, sest on eluliselt tõendanud kõigile: elu on võimalik ja sageli ka kvaliteetsem väljaspool suuri keskusi. Aga paljuski vaid ühel tingimusel: kui seal on arvestatav internetiühendus. Aastaid tagasi alustati riiklikku projekti kiire internetiühenduse viimiseks maapiirkondadesse. Inimesed olid lootusrikkad, kui nägid, kuidas valguskaableid selleks agaralt maasse kaevati. Ent sinna need jäid.

Koroonakriis näitas, et korralik internetiühendus on kõige tõhusam ja odavam regionaalpoliitiline projekt, mida riik saab teha, et säilitada või taastada elu ka nn ääremaadel. Eriti praegu, kui kriis on paljud inimesed pannud mõtlema, kas elu suures keskuses on ikka parim valik.