Ahti Asmann: Eesti vajab kliimaseadust

Ahti Asmann, Viru Keemia Grupi juhatuse esimees Foto: Matti Kämärä / Põhjarannik

Eesti riik on toetanud Euroopa Liidu kliimaneutraalsuse eesmärki ning selle fikseerimist määrusena. Kliimaneutraalsuse saavutamiseks tuleb teha põhjalikke ümberkorraldusi kogu Eesti ühiskonnakorralduses, st Eesti transpordi, jäätmemajanduse, hoonete, põllumajanduse, energeetika, tööstuse, metsanduse sektori ümberkorraldamisel ja maksupoliitika juhtimisel.

Eestis on praegu kliimavaldkonnas õiguslik vaakum, mille täitmine on hädavajalik, sest Euroopa Liidu kliimapoliitika eesmärkide elluviimiseks tuleb reguleerida käitumist Eesti ühiskonnas nii valdkondadeüleselt kui ka jaotades kohustusi konkreetsetele valdkondadele.

Ilma kokkulepitud õiguslike piirideta tähendaks rohepööre selgusetut ettevõtluskeskkonda, kus pole võimalik teha pikaajalisi otsuseid ega investeeringuid.

Esmaspäeval esitasime riigikogu erakondadele ja peaministri büroole ettepaneku töötada välja Eesti kliimaeesmärkide täitmiseks vajalikku ühiskondlikku kokkulepet väljendav Eesti kliimaseadus. Ilma kokkulepitud õiguslike piirideta tähendaks rohepööre selgusetut ettevõtluskeskkonda, kus pole võimalik teha pikaajalisi otsuseid ega investeeringuid.

Kaks aastat on möödunud hetkest, kui Eesti toetas kliimaneutraalsuse eesmärgi seadmist, kuid senini puudub Eestil plaan, millised eesmärgid, milliseks ajaks ja millistes valdkondades tuleb saavutada. Praeguses olukorras tekib õigustatud küsimus, millise seisukoha võtab Eesti valitsus Euroopa Komisjoni esitatud kliimapoliitika kobareelnõu paketi "Fit for 55" puhul.

Kliimaseadus annaks võimaluse selgelt ja üksikasjalikult sätestada muu hulgas Eesti riigiülesed ja valdkonnapõhised kliimaeesmärgid, nende ajalise raami, seose teiste seaduste, ELi õiguse ja rahvusvaheliste lepingutega, kliimavaldkonna terminid, kliimaeesmärkide täitmiseks asjakohased ja proportsionaalsed isiku õiguste ja vabaduste piirangud, nende õigused ja kohustused ning õiguste ja kohustuste täitmise tagamiseks vajalikud normid.

Sellise reguleerimisalaga kliimaseadused on Euroopas juba vastu võtnud Saksamaa, Prantsusmaa, Rootsi, Soome, Holland, Taani, Iirimaa, Norra, samuti Suurbritannia. Veel mitmes ELi liikmesriigis on kliimaseadus väljatöötamisel.

ELi kliimapoliitika võib muu hulgas kaasa tuua intensiivse põhiõiguste piiramise. Oluline on tunnistada kliimapoliitikaga seoses Eesti põhiseaduses sätestatud parlamendireservatsiooni, mille kohaselt otsustab kõiki riigielu olulisi küsimusi riigikogu või kõrgeima võimu kandjana rahvas.

Ebaratsionaalne on lihtsalt ajada näpuga järge regulatsioonides, mis kirjutatakse kokku Brüsseli koridorides. Eesti kui riik peab võtma oma kliimapoliitilised seisukohad, määrama ära oma piirid ja panema paika protsessid muutuste elluviimiseks. Rohepööre mõjutab lähiaastatel iga eestimaalase elu ja sellest mõjust peab hakkama sisulisemalt rääkima.