Saada vihje

Allan Mänd: Jõhvi hooldekeskuse mustamise räpane mäng

Copy
Allan Mänd, sihtasutuse Jõhvi Hooldekeskus nõukogu endine esimees
Allan Mänd, sihtasutuse Jõhvi Hooldekeskus nõukogu endine esimees Foto: Peeter Lilleväli / Põhjarannik

SA Jõhvi Hooldekeskus nõukogu endise esimehena olen väga üllatunud Jõhvi hooldekeskuse nõukogu uue "perenaise" Messurme Pissareva äärmiselt negatiivse ja valeliku arvamusloo üle.

SA Jõhvi Hooldekeskus nõukogu endise esimehena olen väga üllatunud Jõhvi hooldekeskuse nõukogu uue "perenaise" Messurme Pissareva äärmiselt negatiivse ja valeliku arvamusloo üle.

Tuletan meelde, et just Pissareva töölevõtmise tõttu korraldati 2016. aastal endise juhataja Elle Seliverstova inetu vallandamine. Inimene, kes oli teinud väga palju hooldekodu arenguks, oli vaja ühel hetkel oma inimese ehk Pissareva vastu välja vahetada.

Juhtisin hooldekeskuse nõukogu tööd enne Pissareva ja Teet Enoki tulekut. Tean reaalset olukorda ja seda, mis majas toimunud on.

Messurme Pissareva süüdistab Arthur Seppernit absurdsetes seadusrikkumistes.

Väidan, et just Pissareva oli see, kes kombineeris 2017. aasta lõpus valla rahaga, tehes ülekandeid, et päästa hooldekeskus pankrotist. Summad ulatusid üle 31 000 euro. Selle raha eest maksti muu hulgas ka jõulupreemiat ja tõsteti töötajate palkasid.

31 000 euro suurune võlanõue esitati aga nüüd hoopis juulis ametist tagandatud Artur Seppernile. Selget vastust, kus olid need vallavalitsuse protokollid või volikogu protokollid Jõhvi hooldekeskusele ettemaksuks raha eraldamiseks, vallavalitsusest ei tulnudki. Neid lihtsalt ei olnud, sest hooldekeskuse raamatupidaja oli ühtlasi valla raamatupidaja ja ilmselt ei jätkunud julgust tunnistada, et hooldekeskus oli pankroti äärel.

Jutt, et uus nõukogu ei kavatsenud Seppernit vallandada, on vale. Sellega oli neil nii kiire, et Seppern tuli kohe puhkuselt tagasi kutsuda ja kiiremas korras vallandada. Tema ettepanekule tulla kokku pärast puhkust reageeriti väga agressiivselt, sest kardeti, et äkki õnnestub tal korraldada ilus üritus hooldekeskuse juubeli tähistamiseks.

Vale on, et Seppernil ei keelatud üritust läbi viia. Teet Enok ütles Seppernile otse näkku, et ta on kurjategija, kuna kavatseb pandeemia ajal juubeliüritust korraldada.

Hooldekeskusele pole mingisugust ettekirjutust tehtud. Muidu poleks väljastatud ka tähtajatut tegevusluba. Just Sepperni juhiks olemise ajal viidi läbi ventilatsioonisüsteemide regulaarne hooldus ja selle probleemiga tegeldi pidevalt. Uue süsteemi ehitamine maksab sadu tuhandeid eurosid ja sellist raha hooldekodul ei olnud.

Pissareva väide, et hooldekeskuse elanikud on nelja seina vahel kinni, on järjekordne vale. Sisehoov ehitatigi selleks, et vanurid saaksid palavatel suvepäevadel seal jalutada ja varjus istuda.

Grillimaja paigaldamine on samuti kinnitus, et vanurite eest hoolitseti. Et sugulased, kes omakseid vaatama tulevad, võiksid nendega mõnusalt ja privaatselt koos istuda ning soovi korral kas vorstikesi või liha küpsetada.

3900 eurot maksma läinud purskkaev ehitati selleks, et hooldekodu elanikud saaksid end tunda mitte kui vanadekodus, vaid kui puhkekodus. Tänu rajatud lavale on vanuritel võimalus oma toa akendest kontserte vaadata ja kuulata.

Pissareva mainitud raamat ja reklaamväljaanded polnud midagi muud kui Jõhvi hooldekeskuse 25. juubeliaasta puhul tehtud kuulutused, tänukirjad ja trükis, mis olid tänutäheks inimestele, kes on seda maja arendanud ning seal töötanud.

Kuna naabruses asuvatel korteriühistutel eraldi sisehoovi pole, siis on hooldekeskuses treeninguseadmed, lehtla ja kogu park ka neile ühiseks kasutamiseks. Hooldekeskuse uus võim keelas esimese asjana selle ära.

Pissareva korraldas igasuguste kontrollide majja toomise, et hooldekeskuse mainet mustata. Ta süüdistab Arthur Seppernit absurdsetes seadusrikkumistes. Vaadaku peeglisse. Juba hooldekeskuse nõukogu vahetamine oli pahatahtlik, sest nõukogu valitakse viieks aastaks ja ilma mõjuvate põhjusteta muudatusi ei tehta.

Põhikirja järgi ei ole ka selge, keda esindab praeguses nõukogus Pissareva ise. Ta ei ole ei volikogu liige, vallavalitsuse liige ega pensionär. Sisuliselt juhib ta keskuse tööd, kuigi juhatuse liige on hoopis majoneesitehase endine meister Rita Leemet ja teine juhatuse liige teedeehitaja Roman Graf.

Õige pole ka Pissareva väide, et töötajad läbisid koolituse firmas, millel pole litsentsi. Firmat Conseras on aktsepteerinud sotsiaalkindlustusamet. Kogu koolitus läbiti koostöös töötukassaga ja järgiti kõiki nõudeid.

Järjekordne väljamõeldis on 180 000 euro suuruse kahju tekitamine seoses keskuse oma köögi töölepanekuga. Pissareva ise tellis hooldekeskusele iga kuu 12 000 euro eest toitu tuttavalt toitlustusfirmalt. Kuna toidu kvaliteet tekitas rahulolematust, pani Seppern tööle hooldekeskuse oma köögi, et inimesed sooja ja kvaliteetset toitu saaksid. Söökla avamisel järgiti terviseameti nõudeid ja kõik vajalikud load on olemas.

Jõhvi vald eraldas hooldekeskuse sööklale väikevahendite (potid, pannid, sööginõud jne) soetamiseks kõigest 15 000 eurot. Sedagi tagantjärele, kui söökla juba töötas.

Ka minuni jõudis kuulujutt, nagu oleks Seppern võtnud suvel hooldekeskuse kassast 11 000 eurot ja selle rahaga puhkusele põrutanud. See on võimatu, sest hooldekodu kassas pole kunagi sularaha rohkem kui 300 eurot. Pealegi tegeleb sularahaga majas sotsiaaltöötaja, mitte direktor.

Seppernile maksti lepingu lõpetamise järel 245 eurot. Töölepingu lõpetamisest tulnuks teda teavitada kolm kuud ette või hüvitada kolme kuu tasu. See töölepingu tingimus jäi täitmata. Mina soovitan tal oma õiguste kaitsmiseks kohtu poole pöörduda.

Tuletan meelde, et Messurme Pissarevale tuli töölepingu ennetähtaegse lõpetamise eest maksta 19 700 eurot, millele lisandus veel peaaegu 4000 euro ulatuses muid kulusid.

Istusime eelmise nõukoguga koos vahetult enne Arthur Sepperni puhkusele saatmist. Kinnitasime juubeliürituse eelarve, töötajate premeerimise juubeli puhul. Tundsime uhkust, et maja areneb, sisehoov sai lõpuks valmis, ilus purskkaev samuti. Hooldekeskusesse elama tulla soovijate hulk kasvas ning see andis tunnistust sellest, et tööd tehti hästi. Naabruses asuvad korteriühistud olid samuti ootel, et hakata sisehoovi ja treeninguseadmeid kasutama.

Kuid ühe päevaga rikuti ära nii see lootus, kollektiivi suur töö kui ka hooldekeskuse maine.

Tagasi üles