/nginx/o/2019/01/06/11697670t1h8a36.jpg)
/nginx/o/2021/09/22/14087427t1ha98b.jpg)
Vaba Lkesava teatrikuse rajamist Narva on Eesti poliitikud nimetanud üheks viimaste aastate suuremaks edulooks, mille riik on piirilinnas korda saatnud. Ka president Kersti Kaljulaid on mitmetes Ida-Virumaaga seotud intervjuudes ja sõnavõttudes rääkinud Vaba Lava rajamisest kui ühest positiivsemast näitest Narvas, mis muu hulgas innustas ka teda ennast neljaks nädalaks Ida-Virumaale tööle tulema.
Vähem kui kolm aastat pärast avapidu teatas Vaba Lava, et paneb rahapuuduse tõttu Narva keskuse kinni. Esialgu ajutiselt.
Loodetavasti kujunevad järgnevad kuud viljakaks ning osapooled räägivad omavahel selgeks, milline see teatrikeskus peaks olema ja kuidas peaks seda rahastama. Osapoolte all peame silmas nii keskuse loojaid, kultuuriministeeriumi kui ka Narva võimu.
Seni on Narva volikogu selle keskuse peale altkulmu vaadanud. Eriti tähendusrikas, et koguni kahe linnapea jaoks, kes on oma algatusel püüdnud teatrikeskust pisutki linnaeelarvest toetada, on see saanud üheks nende mahavõtmise põhjuseks.
See keskus ei ole mõeldud piltlikult öeldes olemasolevate kultuurimajade filiaaliks, nagu osa saadikuid eeldab. Selle repertuaari suunamine ei ole samuti saadikute asi.
Aga samas on Narva võimudel keeruline oma maksumaksjatele põhjendada selle toetamist, kui seal toimuv pälvib küll positiivset vastukaja mujal Eestis, kuid toob kohale vaid väikese osa narvalastest.
Kui osapooled ei suuda omavahel asju selgeks rääkida, saab Vabast Lavast järjekordne lõpuni läbi mõtlemata poolikute lahenduste monument Ida-Virumaal.