JUHTKIRI ⟩ Ülikõrge elektri hind nõuab kiiret tegutsemist

Foto: Matti Kämärä / Põhjarannik

Kuigi elektri hinna tase on varasemaga võrreldes kõrgem olnud suvi läbi, sööstis see septembris enneolematutesse kõrgustesse.

Algul püüdsid poliitikud ja kõrged ametnikud teha nägu, et tegemist pole tähelepanu vääriva juhtumiga. Ühed ütlesid, et Eesti inimesed on juba piisavalt jõukad, et hinnatõus üle elada, teised soovitasid küsida omavalitsuselt toetust. Mõlemad argumendid ajasid inimesi vihale: kas valitsejad ei teagi, kuidas näeb välja päriselu?

Hiljem püüti väljaütlemisi kuidagi siluda ning teha nägu, et valitsus siiski midagi ette võtab. Peaminister Kaja Kallas eksponeerib nüüd suure töövõiduna valitsuse otsust jätta ära kevadesse plaanitud elektri aktsiisitõus. Kui palju see inimesi aitab, jäetakse ütlemata. Näiteks 30eurose elektriarve pealt aitab see säästa kuus veidi üle euro. Samal ajal kui majapidamiste elektriarved ähvardavad kasvada kümnete ja sadade eurode võrra kuus. Ja riik teenib selle pealt erakorralist tulu kas või juba mitmekordistuva käibemaksu osa tõttu.

Lisaks kodutarbijatele ähvardab elektri hinna anomaalne tõus kogu majandust, pärssides meie ettevõtete konkurentsivõimet. Kui tootjahinnad kasvavad, kajastub see paratamatult lõpphindades ka meie igapäevases tarbimises. See suurendab tahes-tahtmata palgatõusu ootust. Ent kui ettevõtete tootmiskulu elektri tõttu oluliselt kasvab, pole ka tööandjatel seda raha kusagilt võtta. Järgmine samm on juba tööjõu vähendamine.

Praeguses olukorras ei saa valitsus enam ennast ja rahvast petta jutuga eelseisvast aktsiisi ärajätmisest kui leevendusmeetmest. Samal ajal kui me jätkuvalt nuumame toetustega taastuvenergiatootjaid, kelle sissetulekud on elektri hinna kasvu tõttu kordades tõusnud. Vaja on kiireid meetmeid, muidu võib talvel väga palju inimesi raskustesse sattuda.