:format(webp)/nginx/o/2019/01/06/11697670t1h8a36.jpg)
/nginx/o/2021/10/04/14114782t1h47b6.jpg)
Mitu viimast valitsust on püüdnud näidata, kui kõvasti nad Ida-Virumaa heaolu nimel tegutsevad ja häid programme teevad.
JUHTKIRI ⟩ Ida-Viru programm vajab remonti
Põhjarannik on aastaid kirjutanud, et võrreldes siinse majanduse kokkutõmbumisega on need leevendusprogrammid liiga väikese mahuga, aeglase toimega ja suure bürokraatia tõttu ka raskesti rakendatavad.
Esmaspäeval kirjutas Postimees, et Ida-Virumaa ei taha ettevõtlustoetust ja pakutavast kuuest miljonist eurost on mitme aasta jooksul kasutusse läinud vaid veerand. Selle mõju Ida-Viru tööhõivele on olnud marginaalne, kui võrrelda kas või sellega, kui palju on sama lühikese aja jooksul kadunud Ida-Virumaal põlevkivitööstuses töökohti.
Tööstusinvesteeringute toetus on olnud poliitikute poolt paljukiidetud Ida-Viru programmi nurgakivi, just selleks on planeeritud lõviosa rahast.
Põhjarannik ei ole seda meelt, et Ida-Virumaa ei soovi ettevõtlustoetust. Pigem tasuks selle toetuse süsteemi välja töötanud ametkondadel selgeks teha, miks on selle vastu huvi leige. Millised on selle kasutamise pidurid? Kas selle tingimused ja reeglid on sellised, mis mõjuvad tõrjuvalt, või on põhjus hoopis milleski muus?
Võib-olla tasuks kuulata rohkem neid kohalikke ettevõtjaid, kes paljudest ebasoodsatest asjaoludest hoolimata ikka Ida-Virumaal tegevust jätkavad ning kohalikele inimestele tööd annavad ja riigile makse maksavad. Mõelda tasuks ka sellele, kuidas nende elujõudu säilitada. See on sageli lihtsam, odavam ja tulemuslikum kui millegi uue leiutamine.