VALENTIN KORKUS ⟩ Valimiskampaania ei tohiks muutuda farsiks

Valentin Korkus, Sillamäel elav hingelt jõhvilane Foto: stell.ee

Ei tahaks olla see, kes ütleb: "Aga varem oli kõik teisiti", kuid see, mis toimub seekord meie ümber enne valimisi, on muutunud suureks farsiks.

Olen elanud Jõhvis üle 30 aasta ja viimased 15 elanud Sillamäel, kuid jätkuvalt töötan Jõhvis, kus on mu sünnikodu, tuttavad ja vanemad. Olin väga uhke, et olin Jõhvi elanik. Nüüd aga mõtlen, et mul oleks häbi…

Vallavolikogu liikme koht on muutunud nii magusaks, et selle saamise nimel on paljud kandidaadid nõus tegema kas või kukerpalle tänaval, peaasi, et see tooks mõne lisahääle.

See, mis toimub viimastel aastatel Jõhvi vallamaja koridorides, on muutunud absurdiks, nagu oleks paljudel selles hoones toimetavatel inimestel taskus selline dokument, mida ilmselt enamik meist mäletab Alexandre Dumas väga tuntud 1844. aasta teosest: "Kõik, mis on teinud selle dokumendi esitaja, on tehtud minu käsul ja riigi heaolu jaoks." Lihtsas keeles öeldes: teen kõike, mida soovin, ja mitte mingi karistus mind selle eest ei oota.

Kitsad huvigrupid jahivad sihikindlalt oma huve, valimata meetmeid ja vahendeid. Jagatakse portfelle, ametikohti, mõjuvõimu. Päevapealt vallandatakse juhte, spetsialiste, ebasobivaid inimesi.

Vallavolikogu liikme koht on muutunud nii magusaks, et selle saamise nimel on paljud kandidaadid nõus tegema kas või kukerpalle tänaval, peaasi, et see tooks mõne lisahääle. Ühes toidupoes kohtub üks kõrge ametnik inimestega ja küsib nende muresid. Miks ta seda teeb just praegu, kus ta on olnud eelnevatel aastatel? Teine jagab linnasaunas kringleid ja õlut, kolmas saadab oma propagandat korterühistute infolistis, kasutades ära oma ametipositsiooni, neljas saadab mulle telefoni sõnumeid koos oma numbriga.

Sillamäel on linna maksumaksjate raha eest finantseeritav linnaleht täis võimuerakonna kandidaatide pilte. Näiteks 30. septembri ajalehes Sillamäeski Vestnik on trükitud suur hulk linnavõimust sõltuvate isikute nägusid ja sealt leiab ka Keskerakonna kandidaatide täieliku nimekirja. Rohkem kandidaate justkui polekski.

Sellise ühekülgse pealesurumise tagajärjel võib soov valima minna sootuks kaduda.

Olukord on jõudnud nii kaugele, et inimesi, kes tegelikult tahavad midagi teha oma elukoha ja kogukonna heaks, on iga päevaga vähem ja vähem. Kandideerimise soov peab tulema südamest, kodu armastusest, heast tahtest. Volikogusse ei tohiks pürgida seepärast, et määrata endale hüvitis kord kuus volikogu töös osalemise eest või saada mõnus koht munitsipaalettevõtte või sihtasutuse nõukogus, millega kaasneb lisatasu. Minu arvates peaks seal tegutsema saadikud ühiskondlikus korras.

Paljud minu tuttavad vastavadki küsimusele "Kas valima lähed?" vastuküsimusega "Aga keda sealt üldse valida ja milleks?". Väga kurb, et inimesed nii mõtlevad, kuid see on suuresti kohalike poliitikute senise tegevuse tagajärg. Aga kui ei lähe valima, siis ei ole võimalustki midagi muuta.