:format(webp)/nginx/o/2021/10/13/14136444t1hcf2f.jpg)
Inimestel, kes on kuritegude eest süüdi mõistetud ja ka karistuse ära kandnud, on õigus valimistel kandideerida samamoodi nagu ka kõigil teistel kodanikel. See on seaduslik õigus, mida ei ole põhjust kahtluse alla seada, kuigi see võib tunduda kellelegi ilmselt ka arusaamatuna.
Küll aga peaks võimule ja ühtlasi maksumaksjate raha jagamise juurde pürgivate inimeste minevik olema valijatele võimalikult üksikasjalikult teada. Kandidaadid ise võiksid juba enne seda, kui annavad nõusoleku valimisnimekirjaga liitumiseks, anda oma luukeredest teada. Väiksemates kohtades tulevad need üldjuhul varem või hiljem välja. Nii-öelda tumeda minevikuga kandideerijad, kes sellest ise ei räägi, võivad panna kogu nimekirja löögi alla. Miks pole seda kirjas kandidaate tutvustavates oma valimisreklaamides?
Valija saab ise otsustada, kas mõne kandidaadi minevikupatud on niivõrd rängad, et võtavad temalt võimaluse osaleda kohalikus poliitikas, või ei ole need takistuseks ning sellise elukooli läbitegemine ja siiras kahetsus osutuvad pigem eeliseks. Kuna ka valijate hulgas on üheks sihtrühmaks kohtu poolt süüdimõistetud, siis võib-olla on saatusekaaslased just neile sobiv valik.
Halb variant on see, kui minevikupatud tulevad ilmsiks alles pärast valimisi. Eriti nende inimeste puhul, kes osutuvad valituks ja hakkavad volikogus oma otsustega kandma olulist rolli, kuidas jaotada eelarve tulusid, kuidas korraldada hankeid või menetleda planeeringuid. Edasine oleneb juba poliitilise moraali tunnetusest ja avalikkuse hoiakutest.
:format(webp)/nginx/o/2019/01/06/11697670t1h8a36.jpg)