/nginx/o/2021/10/18/14149265t1h4e1c.jpg)
Oleme harjunud, et valimislubadused ning lõputuna näiv jutt elanike ja perede tähtsusest pärast valimisi tihtipeale ununevad. Valijad unustavad, mis põhjusel nad üht kandidaati teisele eelistasid, ning ka valituks osutunud varsti ei mäleta, mida nad täpselt lubasid, ja paratamatult võib tekkida neil lisaks küsimus, miks nad üldse jagasid valimiste eel nii rohkelt lubadusi, millega peab nüüd valitsemisperioodil hakkama tõsiselt tegelema. Nii on juhtunud ikka ja jälle.
älgisin tähelepanelikult oma koduvallas − Toilas − valimiste käiku, olles endalegi ootamatult juba seitsmendat korda valimistules. Võrreldes varasemaga oli valimisvõitlus tõeliselt tajutav: valimispäeval kulmineerus see lausa isiklike rünnakutega, õnneks olid need siiski vaid verbaalsed.
Seninägematud majakõrgused plakatid küla vahel ning parklates konutavatel veokitel ei saanud jätta vihjamata, kes koduvalla pärast tegelikult südant valutab või kellele elanike mured ning rõõmud korda lähevad. Ilupiltidele lisaks pakkusid kandidaadid rohkelt elevust ka sotsiaalmeedias, kuhu tähelepanu ülalhoidmiseks olid tõejärgse ajastu kohaselt palgatud ka vahvad trollid, kes niigi kord juba maksumaksja kinni makstud tööajast ning teemast sõltumata oma kulunud ja sisutühje sõnumeid levitasid.
Selja taha hakkab jääma aeg, kus räägime noorte olulisusest volikogu töös ja samas noorimad volikogu liikmed peavad lähimal ajal poolsaja aasta juubelit või ongi see neil juba peetud.
Kahjuks ei üllatanud ka seekord, et valimisdebatt piirdus sageli loosunglike sõnumite laviiniga. Kandidaatide ning valijate suurim tähelepanu võinuks siiski kuuluda konkreetsetele ideedele või probleemilahendustele. Millegipärast eeldatakse sageli, et mida pikem on vali-mind-meeste valimisprogramm ning suurem plakat, seda tõsisem on kandidaatide valitsemisplaan ning häältesaak.
Oodanuks rohkem inimestele suunatud sõnumeid: milliseid väärtusi kandidaadid evivad ehk milline saab olema väärtusruum, kui saadakse enda kätte omavalitsuse juhtohjad. Eesti arengutase on praeguseks sealmaal, et paljud tehnilist laadi lahendused tuleb võimukandja erakonnast või vaadetest sõltumata teha nii või teisiti.
Seetõttu võiks valimisdebatil arutleda rohkem selle üle, kuidas haarata inimesi spordi- või kultuuritegevustesse, tegelema hobide või vabatahtliku tööga oma kogukonnas, turvalisuse edendamisega, keskkonna kaitsmisega, heakorra loomisega. Loetelu võiks jätkata.
Koostöö naaberomavalitsustega on üks võtmekohti, mil moel pakkuda mitmekülgsemat ja kvaliteetsemat sisu hariduses, valla majanduses, kultuuri- ja spordivaldkonnas ning mujal. Paraku jääb mulje, et kui valimistel on arutelu keskmes asjad, siis ka valimistevahelisel ajal ei saa inimene oma küsimustega mitte kuidagi tähtsuselt esimeseks: ikka on olulisemad valla eelarve ja eelarvestrateegia, arengukava ning kõik muud dokumendid, ilma milleta üks omavalitsus kahtlemata töötada ei saa.
Tähelepanelik kodanik Toila vallas kindlasti märkas, et üks kandideerijate meeskond märkis oma valimisbülletäänis ära oma saavutused aastatest 2017-2021 ning ühe näitena oli keskkonna valdkonna all kirjas: Voka pais − võetud veeanalüüsid. Ilmselgelt ma pole piisavalt informeeritud, kuid mõistan olukorda, et selle saavutanud kandidaadid on olnud kuidagi seotud kas analüüsimaterjali endaga, selle kogumise või analüüsimisega. Tähelepanuväärne on, et hämmastava sarnasusega on seesama saavutus toodud ka valla ametlikus häälekandjas Toila Valla Leht.
Küsimus lugejale: milline valimisliit või erakond veeanalüüsid Voka paisust võttis? Veelgi hämmastavamaks saavutuseks tuleb lugeda sellesama valimisliidu saavutust, milleks oli Kohtla-Nõmme lastekodu tegevuse lõpetamine juulis 2020! Täiesti uskumatu saavutus minu arvates. Paratamatult tekib küsimus: milliste saavutustega hiilatakse nelja aasta pärast? Kas mõne kooli või muu asutuse tegevuse lõpetamisega?
Positiivne on kahtlemata paljude noorte kandideerimine volikogusse. See on konkreetne kogukondade võit lõputu kaasamise ja noortele mõtlemise juttude juures. Selja taha hakkab jääma aeg, kus räägime noorte olulisusest volikogu töös ja samas noorimad volikogu liikmed peavad lähimal ajal poolsaja aasta juubelit või ongi see neil juba peetud.
Jääb soovida, et päriselt noored, kes volikogus koha sisse võtavad, leiavad aja ja teevad endale selgeks, millest koosneb vallaeelarve, kelle jaoks (Ärimehed? Ametnikud?) ja milleks on vaja valla üldplaneeringut, mida just praegu koostatakse, ning mida teha siis, kui katkise plaadina hakkab koosolekutel kõlama: aga selle jaoks meil pole raha! Raha on alati, küsimus on, kuhu ja milleks see kulub.
Noored on lasteaedade ja koolide puhul liikuma panev jõud, kelle õigus ja ka kohus on nõuda parimaid tingimusi nii oma laste kui kogukonna heaks. Kui mõnes kohas pädev õpetaja puudub, laste arv rühmaruumis ületab seadusega lubatut või lapse koolilaual seisva arvuti vanus läheneb 10 aastale, küsib ta lihtsalt siira küsimuse: miks nii on? Ning nõuab konkreetset vastust ja ei rahuldu udujutuga meie helgest tulevikust.
Valimised on lõppenud. Kui rahva poolt järgmisele volikogu koosseisule antud mandaati saaks väljendada sõnadega, teeksin seda nii: tee teistele seda, mida tahad, et sinule tehakse, sest volikogu saadikute tõehetk on valimispäev, mil valijad annavad hinnangu senistele saadikutele ning piisava krediidi uutele tulijatele.
Palju õnne kõigile valituks osutunutele! Hoidkem meeles antud lubadusi ning nähkem otsuste valguses alati kodanikke ja mitte ainult paragrahve. Usun, et Toila vallas on nüüd saanud läbi pikalt kestnud vaikiv ajastu, sest kindralstaap on langenud.
Volikogu liikmed julgevad jälle mõelda oma peaga, küsida õigustatud küsimusi ja vastata kodanike küsimusele − olla nemad ise.