/nginx/o/2021/11/10/14191849t1h37e5.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2021/11/10/14191859t1h262c.jpg)
Koroonaviiruse leviku kolmanda laine tagajärjed otseselt seotud sellega, et Eestis on vaktsineeritute protsent äärmiselt väike.
Narva haigla: vaktsineerimine aitab kordades vähendada koroonaviirusega kaasnevaid halbu tagajärgi
Üle 20 aasta ajakirjanduses töötanud inimesena ei ole mul kombeks emotsioonidele alluda ja kontrollimata infot uskuda. Seetõttu kinnitan selleski materjalis kõiki oma sõnu viidetega Eesti, sealhulgas Narva teadlaste ja arstide uuringutele ning järeldustele.
Koroonainfo kättesaadavuse ja läbipaistvuse kohta meie riigile etteheiteid teha küll ei saa. Terviseamet avaldab kõik andmed iga päev ja väga hoolikalt oma veebilehel ning esitab need ka meediale. Muu hulgas ka info selle kohta, kui suur protsent vaktsineeritud ja vaktsineerimata patsientidest koroona raske kulgemise tõttu haiglaravi vajab.
Vaktsineerimine aitab väga
Võtame viimased andmed ning näeme, et Eesti haiglates koroona tõttu ravil olijatest on kõigest 30 protsenti vaktsineeritud. Ülejäänud 70 protsenti on kahjuks vaktsineerimata.
/nginx/o/2021/11/10/14191852t1hde26.jpg)
Doktor Alexey Semykin: "Ohus on rasedad ja imetavad naised"
Üks olulisemaid teemasid praegu on rasedate ja imetavate naiste vaktsineerimine. Narva haigla günekoloogi Alexey Semykini sõnul on rasedad ja imetavad naised jäänud infovaakumisse, kuna valitsus on juba mõnda aega pööranud suuremat tähelepanu eakatele ja nõrga tervisega inimestele.
"Ja see on probleem," ütleb hiljuti rasedatele ja imetavatele naistele vaktsineerimisteemalisi veebiloenguid pidama hakanud dr Semykin.
"Rasedaid ja imetavaid naisi on meil palju. Probleem on selles, et ehkki haigestunute seas ei ole rasedaid palju, põevad nad raskemalt ning haigestuvad poolteist korda sagedamini kui mitterasedad. Suurbritannia andmetel vajab umbes 32% koroonaga hospitaliseeritud rasedatest naistest haiguse raske kulu tõttu hingamisel tuge. Meil on väike riik, kuid USAs on vaktsineeritud üle 30% rasedatest, Suurbritannias ligikaudu 88 000, Šotimaal 19 000 ja nii edasi. Ja kus oleme meie?"
Doktor Semykini sõnul näitavad hiljutised uuringud, et rasedate naiste vaktsineerimine koroonaviiruse vastu ei mõjuta loodet mingilgi moel ega suurenda ka raseduste katkemise sagedust.
"Püüame ka edaspidi pidada loenguid just rasedate vaktsineerimise teemal, kuna oleme selgitustööd tehes selle elanikkonnarühma seni tagaplaanile jätnud, riiklike suuniste kohaselt aga on soovitatav vaktsineerida raseduse mis tahes järgus. Nende riikides, kus elanikkond on suurem kui Eestis − mul on töösuhted kolleegidega Venemaalt −, surevad rasedad ja äsja sünnitanud naised kahjuks koroonatüsistuste tagajärjel. See on kurb tõsiasi ning ei tahaks, et see ühel hetkel ka meid puudutaks."
Tartu ülikooli matemaatilise statistika professor ja valitsust koroonakriisis nõustava teadusnõukoja liige Krista Fischer ning teadusdoktor Natalia Pervjakova analüüsisid üksikasjalikult kogu Eesti andmeid ning tegid põhilise järelduse: vaktsineeritud nakatuvad vähemalt kaks korda harvemini, levitavad viirust kaks korda harvemini ning tõenäosus intensiivravi osakonda sattuda on nende puhul üle kahe korra väiksem. Seega võib öelda: jah, vaktsineerimine aitab väga.
KOLM JÄRELDUST
- Vaktsineeritud inimesed nakatuvad kaks korda harvemini, levitavad viirust kaks korda harvemini ning tõenäosus intensiivravi osakonda sattuda on neil üle kahe korra madalam.
- Erinevalt Norrast ja Taanist meie inimesed mitte ainult ei nakatu aktiivselt, vaid ka surevad aktiivselt.
- See, kui kiiresti me kriisist välja tuleme, sõltub nüüd juba ainult meist endist. Eriti elanikkonna sellest osast, kes alles mõtleb ja kahtleb, kas vaktsineerida või mitte.
Natalia Pervjakova märgib oma viimases publikatsioonis, et koroonasse nakatumise üldine tase Eestis on praegu väga kõrge ning suure tõenäosusega võivad nakatuda ka vaktsineeritud inimesed, ent näiteks vaktsineeritud koolilaste seas uusi nakkusjuhtumeid peaaegu pole.
31. oktoober oli Eesti jaoks must päev, mil Eesti tõusis suhtelise nakatumisnäiduga maailmas esikohale. Haigestumus oli 128 inimest 100 000 elaniku kohta!
Natalia Pervjakova hinnangul on deltatüvi meie olukorda kõvasti halvendanud, hoolimata sellest, et kõigi seni saadud andmete kohaselt (nüüd juba Eesti enda kogemusest) vaktsiinid toimivad.
"Kas vaktsiinid aitavad? Jah, aga see ei ole enam selline võlukepike, millega me varem arvestada saime. Vaktsiinide täielikuks toimimiseks on vaja rohkem aega − alates esimesest doosist umbes kaheksa nädalat −, kriis aga on juba käes. Kui vaktsineerituse tase olnuks oktoobri alguseks kõrgem, siis poleks ka kriisi tekkinud, kuid kõik need oleksid meid enam ei aita.
/nginx/o/2021/11/10/14191856t1h993b.jpg)
Narva ajakirjanik: "Väga ebameeldiv haigus, mis mind täiesti ära kurnas"
"Hirmus mõeldagi, mis oleks minuga olnud, kui ma poleks vaktsineeritud," tunnistab ajalehe Narvskaja Gazeta ajakirjanik Svetlana Zaitseva, kes nakatus koroonasse kuuendal kuul pärast täieliku vaktsineerimiskuuri läbimist. Haiguse põdes ta õnneks läbi kodus ning tema sõnul on see kergem kui gripp, ehkki mitte asümptomaatiline.
"See on väga ebameeldiv haigus, mis mind täiesti ära kurnas. Samas olen kindel, et lõpetamata vaktsineerimiskuurita olnuks mul palju hullem," tõdeb Zaitseva, et koroonasse nakatumine oli talle ootamatu, ehkki ta teadis hästi, et vaktsineerimine nakatumise eest ei kaitse.
"Muidugi olin ma väga ettevaatlik, kandsin maski ning hoidsin intervjuusid tehes distantsi. Kuid ajakirjanikutöös on mõningane riskifaktor nii või teisiti sees ning koroonaviirus sai mindki kätte."
Zaitseva sõnul ei kõhelnud ta üldse, kas vaktsineerida või mitte, ning lasi juba kevadel esimesel võimalusel kaitsesüstid ära teha.
"Esiteks olen ma üleüldse vaktsiinide pooldaja ning usun, et kujunenud olukorras meil teist alternatiivi ei ole. Teiseks elab mu lähedane sõbranna Iisraelis ning on avalik-õigusliku raadiojaama juhtiv ajakirjanik, juhtides Iisraeli raadios venekeelset programmi "Koroonapäevik" ("Дневник коронавируса"), kus ta vestleb Iisraeli juhtivate meedikutega. Oleme temaga kogu aeg ühenduses. Ta on mulle vaktsineerimisest nii mõndagi rääkinud ning seegi mängis oma rolli selles, et ma otsustasin end vaktsineerida lasta. Meedikute, akadeemikute ja professorite arvamus on mulle kui ajakirjanikule ja lihtsalt inimesele usaldusväärne allikas," räägib Zaitseva.
Taanis selle artikli kirjutamise hetkel piiranguid ei olnud. Seal on vaktsineeritud üle 80% elanikkonnast, kuid nende õnn on see, et nad jõudsid vaktsineerida enne uue laine saabumist. Kui meie tõstame taseme järsult 80-90 protsendini, siis läheb meil loomulikult kergemaks, kuid kergemaks hakkab minema järk-järgult. Kriisi hilinenud mõjud tabavad kõiki meie riigi kodanikke veel mitu nädalat. Aga jah, kriisist väljume me kiiremini," kirjutab Pervjakova.
Ja see, kas me kriisist kiiremini välja tuleme, sõltub nüüd juba ainult meist endist. Eriti elanikkonna sellest osast, kes esialgu alles mõtlevad ja kahtlevad, kas vaktsineerida või mitte.
Toon näiteks veel ühe lõigu Natalia Pervjakova publikatsioonist. See selgitab nii mõndagi selle kohta, miks me peame ühte hoidma ja püüdlema senisest kõrgemate vaktsineerimisnäitajate poole.
"End vaktsineerinuna ei saa sa öelda: "Ma olen majakeses peidus!" Sindki puudutab see, et inimesed end vaktsineerida ei lase. Vaktsiini tõhusus väljendub nii isiklikus kaitses kui ka karjaimmuunsuses. Nüüd näete te seda ka oma silmadega. Seetõttu tuleb nüüd tõenäoliselt võimas laine ning koroona põevad läbi isegi paljud vaktsineeritud inimesed. Üldiselt põevad vaktsineeritud deltatüve palju kergemini, ehkki sama kaua."
Vaktsineerituse kõrge tasemega riikide andmed
Lääne-Tallinna keskhaigla arst-resident Alesja Serova tutvustab Facebooki grupis "Просто о медицине" pandeemia algusest peale ülemaailmsele koroonalehele https://www.worldometers.info/coronavirus/ kogutud andmeid.
Nende põhjal näeme, kuidas haigestumus ja suremus Eestis kasvavad. Samuti saame tutvuda positiivsete andmetega vaktsineerituse kõrge tasemega riikidest.
"Näiteks Norras on vaktsineeritud umbes 70% elanikkonnast. Jah, uute nakkusjuhtude graafikud on küll samuti ülespoole ronimas, ent kui vaadata suremuse graafikut (daily new deaths), siis võib näha, et erinevalt Eestist see Norras pärast vaktsineerimise algust ei kasva.
Veel parem on olukord Taanis, kus vaktsineeritud on üle 75% elanikkonnast ning alates vaktsineerimise algusest on suremus järsult langenud ja sellest ajast peale ei ole praktiliselt tõusnud. Nakkusgraafik kasvab, kuid suremus on endiselt väga madal ja ainult 28 (!) inimest on Taanis kriitilises seisus. See on Taani elanikkonna kohta lihtsalt suurepärane näitaja! Nende meditsiinisüsteem ei ole üle koormatud, plaanilist ravi ei tühistata, liikumispiiranguid ei kehtestata. Kõike seda tänu laiaulatuslikule vaktsineerimisele.
Eestis aga kordab suremuse graafik nakatumisgraafiku näitajaid. See räägib sellest, et erinevalt Norrast ja Taanist meie inimesed mitte lihtsalt ei nakatu aktiivselt, vaid ka surevad aktiivselt.
Tuletan meelde, et kõigis ELi riikides on vaktsiinid ühesugused. Neil ei ole midagi sellist, mida meil ei oleks.
Kõigile, kes arvavad, et Norra ja Taani on rikkad riigid ning seepärast on seal ka suremus madalam, lisan suurepärase näite Portugalist, mis on majandusliku arengu poolest Eestiga sarnane riik. Meditsiini tase on seal umbes samasugune kui Eestis ning vaktsineeritud 86% (!) elanikkonnast. Nii nakatumus kui ka suremus on seal väga madalal tasemel," kirjutab Alesja Serova.
Inimesed on üleskutsetest vaktsineerima minna väsinud ning ma mõistan neid. Inimestele on üleüldse omane negatiivne suhtumine kõigesse, mida nad peavad endale pealesunnituks. Seetõttu hoidun ma selles materjalis säärasest agitatsioonist.
Kuid palun ärge eirake võimalust täiendada oma teadmisi, tutvudes eelnimetatud ametlike allikate ja andmetega, mainekate arstide ja koroona läbi põdenute arvamustega. Ja alles siis tehke oma otsus. Püsige terved!
Vadimi lugu: "Haigusest on möödas viis kuud, kuid ma hingeldan endiselt ja jõudu pole"
Ma olen 57aastane. Haigeks jäin ootamatult: äkitselt tundsin, et ei suuda enam ei seista ega kõndida − ainult lamada. See juhtus tänavu mais.
Test näitas: koroona. Palavik tõusis järsult ning järgnenud päevadel tundus minuga otsekui mängivat: kord tõusis, siis jälle langes.
Mäletan hästi haiguse esimest päeva ning päeva, mil palavik lõplikult langes. Seda, mis vahepeal oli, mäletan halvasti. Aga sinna vahele jäi tervelt kümme päeva! Ja neid mäletan ma ähmaselt.
Mu pea ei töötanud ja mõistus oli udune. Kogu keha valutas, tekkisid hallutsinatsioonid. Ma ei söönud, ei maganud, vaid lihtsalt eksisteerisin: keha eraldi, mõistus eraldi.
Siis viisid sõbrad mind EMOsse. Tilgutid, meedikud ning lootus, et arstid on mu kõrval ja aitavad mind... Ööpäeva möödudes hakkas palavik langema ja ma sain tagasi koju. Nõnda sai selgeks, et haigus on taandumas.
Praegu on november ning haigusest on möödas viis kuud, kuid ma hingeldan endiselt, jõudu pole ja taastumine kulgeb aeglaselt.
Viirus karistas mind selle eest, et ma kahtlesin, ei kandnud maski ega tahtnud end vaktsineerida.
Nüüd kulgeb mu elu teist rada pidi: ma kuulan arste, hoolitsen enda ja oma lähedaste tervise eest, kannan maski ning olen vaktsineeritud.
Inimesed, kuulake ometi üksteist! Võtke kuulda meie lugusid ja kuulake arste, et mitte sattuda sellisesse olukorda, kus tuleb viirusega võidelda oma elu eest, teadmata, kelle poolele jääb võit...