Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto

MIHKEL NESTOR ⟩ Tööstuses jagub nõudlust, aga mitte töökäsi

SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor. FOTO: Madis Veltman/Postimees

Tööstuse majandustulemused on viimastel kuudel olnud hiilgavad ja võiksid olla veelgi paremad − kui jätkuks vaid materjali ja töökäsi.

Tööstuse majandustulemused on viimastel kuudel olnud hiilgavad ja võiksid olla veelgi paremad − kui jätkuks vaid materjali ja töökäsi.

Tööstuse kasvuhoog ei ilmuta raugemise märke. Viimati avaldatud numbrite järgi kasvas tööstustoodang septembris tööpäevade arvuga korrigeeritud andmetel pea 9%. Näiteks on viimastel kuudel tootmismaht lausa viiendiku võrra suurenenud ehitusmaterjalide tootmises ja metallitööstuses, ent palju ei jää maha ka elektriseadmete tootmine.

Ent mis seal salata, nii mõnegi tööstuse tootmismaht võiks olla praegusest kõrgemgi − kui vaid jaguks sisendit, millest toota. Ja seda veel muidugi sobiva hinna juures.

Sama kinnitavad konjunktuuriuuringud: mitte iialgi varem pole nii suur osa tööstusettevõtetest nimetanud äri kasvu pidurdava tegurina materjali kättesaadavust. Selle aasta kolmandas kvartalis tõusis tööstusbaromeetri uuringus materjalipuudus lausa kõige olulisemaks tööstuse kasvu piiravaks teguriks.

Tööstusettevõtjate murele ei ole kiiret lahendust. Kui kiiresti laheneb ülemaailmne kitsikus, kus kõike näib nappivat ja kõik kallineb, on tõeline miljoni dollari küsimus. Probleemi tahkusid on lihtsalt niivõrd palju.

Algatuseks kriisist taastumise järel suurenenud nõudlus, siis USA ja muu maailma vaheline tasakaalustamatus kaubavahetuse osas, mis on põhjustanud logistikakriisi, siis veel energiahindade kallinemine... Peale selle ei saa jätta mainimata, et hulk asjaosalisi on praeguse olukorraga vägagi rahul, sest segased ajad lubavad klientidelt koorida hingehinda.

Veelgi keerulisem on lugu inimestega, kuna neid ei tooda juurde ükski tehas. Ja erinevalt kaubadefitsiidist ähvardab olukord tööturul leevenemise asemel pigem hullemaks minna.

Nii mõnegi ettevõtja arvates on ainus lahendus sellele probleemile võõrtööjõud. Ent nagu me teame, ei ole kolmandatest riikidest töötajate toomine Eestisse lihtne. Ja Euroopa Liidust ei soovi liinitöötajate tagasihoidlikku palgataset arvesse võttes tulla siia keegi.

Kui ettevõtja murest on võimalik aru saada, siis ühiskondlikus plaanis tuleb tõsiselt küsida, kas töötajate hankimine välismaalt on mõistlik ja vajalik. Ehk ongi tööstuses võimalik vähemate töökätega hakkama saada?

Tööstuse ainus pääsetee oma kitsikusest tundub olevat investeerimine.

Lisaks kitsalt tehnoloogilise poolele investeerimisele tasuks mõelda muidugi laiemalt, kuidas suurendada mitte ainult käivet, vaid ka kasumlikkust. Rohkem tähelepanu vajaksid nii tootearendus, disain, turundus kui ka müügitöö. Just seal peituvad Eesti tööstuse madala tootlikkuse juurprobleemid, mitte et masina juures, kus Soomes üks mees töötab, meil kolm tükki seisaks.

Tagasi üles
Back