JUHTKIRI ⟩ Protestid aitavad tõsta valimiste usaldusväärsust

Hääletussedelid. Foto: Matti Kämärä / Põhjarannik

Eelmisel nädalal lõppesid riigikohtus kõik vaidlused, mis alustati viimaste kohalike valimiste läbiviimise asjus. Mitte ühegi kaebuse puhul ei tuvastatud nii olulisi rikkumisi, et kusagil oleksid valimistulemused kahtluse all.

Aktiivne valimisvõitlus kestis sel aastal Eestis esimest korda viimase valimispäevani, kuna ka sel päeval oli nüüd agitatsioon lubatud. Ent nagu näeme, ei lõppe see võitlus enamasti ka pärast valimispäeva, väljendudes vaidlustustes ja etteheidetes valimiste korraldajatele.

Ega valimistulemuste vaidlustamises ole midagi halba: see on normaalne protsess, mille eesmärk on tuvastada, kas mängureegleid ikka ausalt järgiti. Iseasi, kas iga kaebus on alati põhjendatud. Kui kandidaat protestib valimiste tulemused selle põhjendusega, et talle tundub, et ta oleks pidanud rohkem hääli saama, siis pole kindlasti tegu tõsiseltvõetava pöördumisega. Aga oli ju ka näide, kus riigikohus leidis Lüganuse juhtumi puhul, et tuleb uurida, kas häälteost leidis aset või mitte. Väidetav valijate mõjutamise juhtum on politseil veel uurimisel Narvas.

Kõik need valimistulemuste vaidlustamised, aga ka politseiuurimised on vajalikud juba seetõttu, et eos hajutada kõiki kahtlusi valimispettuste või rikkumiste kohta. Need, kes tahavad aga vaadata, kuidas vabariigi valimiskomisjoni või riigikohtu valimisproteste käsitlevad lahendid ja nende põhjendused välja näevad, saavad seda teha, kuna kõik need dokumendid on internetis vabalt kättesaadavad.