EDUARD ODINETS ⟩ Eesti vajab koosõppivat kooli

Eduard Odinets (SDE) Foto: Matti Kämärä / Põhjarannik

Haridus- ja teadusminister on oma lubaduse täitnud. Eestikeelsele õppele ülemineku tegevuskava on valmis ja isegi riigikogu kultuurikomisjonile esitatud. Küll mõnepäevase hilinemisega ning koalitsioonipartneri ja vabariigi valitsusega arutamata. Ju siis läks kiireks.

Aga mida võib see tähendada? Kui tõsiselt saab võtta ministri plaani, millel pole poliitilist kokkulepet taga? Kas see plaan üle minna vähemalt 75protsendilisele eestikeelsele õppele kõigis Eestimaa koolides jääb just selliseks plaaniks või olemasoleva koalitsiooni teise osapoole survel muundub see millekski, mille kohta pole meil praegu aimdust? Igal juhul on eelmisel nädalal Reformierakonna ja Keskerakonna vahel lahvatanud diskussioon pealtvaatamist väärt.

Suures osas meenutab riigikogulastele esitatud tegevuskava pigem olukorra kirjeldust, SWOT-analüüsi. Tehtud ettepanekutes valdavalt eestikeelse õppe saavutamiseks ei ole midagi uut.

Tehkem midagi, mis reaalselt aitab, mitte ei tekita kunstlikult ja vastumeelselt vene õppekeelega koolides eestikeelse õppe mahtu juurde.

Me juba 30 aastat järjest räägime kõigil poliitilistel ja hariduslikel tasanditel õpetajate vajadusest, heast õppevarast ja tänapäevastest õppevõtetest, keeleõppeks lisavõimaluste loomisest, õiguslikust baasist ja koolipidajate ehk kohalike omavalitsuste valmisolekust. Seni ongi see jäänud pigem jutuks. Reaalseid samme ei ole astutud või on astutud minimaalselt. See tähendab, et meie haridussüsteem vajab midagi uut.

Tegelikult vajame me koosõppivat kooli. Kogu ühiskond vajab. Vajab nii eesti kui vene õppekeelega kool. Selles on võti mitme nii haridusliku kui lõimumisvaldkonna väljakutse lahendamiseks. Meie tegelik probleem ei ole soovimatuses või oskamatuses eesti keeles või eesti keelt õppida. Koolid soovivad seda. Ka näiteks Kohtla-Järvel ütlevad koolijuhid, et nad sooviks pakkuda juba praegu rohkem õppetööd eesti keeles, kuid puudu on vahenditest, puudu on õpetajatest, puudu on õppevarast jne.

Meie tegelik probleem on hariduse segregatsioon keele põhjal. Ja ministri esitatud tegevuskava seda probleemi kuidagi ei lahenda. Erineva emakeelega lapsed jäävadki õppima eraldi oma suletud kogukondades. Omandades seejuures emakeele oskust võõrkeelena või valikmoodulina, mis kuidagi ei toeta õpilaste ega nende vanemate positiivseid hoiakuid Eesti haridussüsteemi suhtes.

Teadlased on juba pikemat aega tagasi välja käinud tervelt viis mudelit koosõppiva või ühtse kooli arendamiseks Eestis. Võtkem teadlaste nõu kuulda. Tehkem midagi, mis reaalselt aitab, mitte ei tekita kunstlikult ja vastumeelselt vene õppekeelega koolides eestikeelse õppe mahtu juurde.

Tehkem kooli, kus õpivad väga erinevad lapsed koos, kus on võimalik õppida eesti keeles, kus on võimalik ka vene lastel õppida emakeelt emakeelena, kus rakendatakse LAK-õppe ja keelekümbluse parimaid võtteid mõlemas keeles, kus on soovi korral kahepoolne keelekümblus, kus on koos toimiv klassiväline tegevus ja koos õppivad meeskonnad.

Eduard Odinets on ka Kohtla-Järve Järve kooli hoolekogu esimees.