VAMBOLA PAAVO ⟩ Virumaa, aita meid!

Foto: Erakogu

Majandus- ja taristuminister Taavi Aas tõdeb kurblooliselt elektri hinna hüppelist tõusu. Kättesaadud elektriarved panevad paljusid kukalt kratsima ja küsima, mis saab edasi. Kalendritalv pole õieti alanudki ja tõeliselt külmad kuud seisavad ees. Ehmatavaid arveid alles hakkame maksma jaanuaris ja veebruaris. Elektri hind jõuab talvel kerkida uutele rekordkõrgustele. Räägitakse koguni 3000 eurost megavatt-tunni eest.

Valitsus on lahenduste otsimisel ummikus. Keskerakonna juht Jüri Ratas räägib maakonnavisiitidel, kuidas toimuv teda murelikuks teeb, aga erakonna poolt tegusid ei järgne. Ollakse küll valitsuses, aga tegutsetakse Reformierakonna taktikepi järgi. Kui härrastel Aasal ja Aabil, kes igal õhtul uudistes figureerivad, oleks mehemeelt, lööksid nad ukse kinni ja lahkuksid saamatust valitsusest. Reformierakond tuleks saata pargipingile jalga puhkama.

Eesti vajab põlevkivielektrit ja Narva jaamu nagu õhku.

Paraku on Keskerakonna soov iga hinna eest valitsuses olemine ja unustatakse valijate huvid. Keskerakonna kõrvad jäävad kurdiks Isamaa asjalikele ettepanekutele alandada toasooja ja elektrienergia käibemaksu. Igal juhul kogub Isamaa praegu hoogsalt plusse ja Keskerakond kaotab toetajaid. Isegi sotsid hakkavad olukorra absurdsusest aru saama.

Paljude arvates maksame täna rohepöörde eest kõrget hinda ja tulevikus muutub see veelgi valusamaks. Pea sada aastat on Eestis kasutatud maavarana õli ja elektritootmisel põlevkivi. Ühtäkki tulid eelmisel kümnendil targad pead koos rohelistega ja hakkasid häälekalt kasutama sõna "Põxit". Lõpp põlevkivile. Õnneks leidus arukalt mõtlevaid mehi, kes ei läinud utoopilise võidujooksuga kaasa. Meil on Narva elektrijaamade katlad, aga need ei tööta praegu täisvõimsusel, ehkki peaksid.

Tänu taevale on suurem osa kateldest siiski nüüdseks töösse rakendatud, aga elektri hind on visa langema. Tuleb meelde kümne aasta tagune Eleringi pressikonverents, kui Taavi Veskimägi rääkis pateetiliselt, kui hea on börsielekter ja selle ostmine. Samas ei jätnud ta sarjamata põlevkivi põletamist ja solgitud elektri sisseostu Venemaalt. Tark ei torma, aga meie ei olnud targad ning tormasime. Tuulepargid, sõnniku põletamine ega päikesepatareid ei kata erandlikes olukordades igapäevast energiavajadust.

Täna maksame lõivu kõige eest. Saame postkasti või meilile üha poovamaid elektriarveid. Eesti vajab põlevkivielektrit ja Narva jaamu nagu õhku. Skandinaavlastelt elektrienergia soetamine on risk. Kui Norras või Rootsis on suvel mägedes jõed kuivad ja hüdroelektrijaamad ei tööta, ongi hädad platsis. Puudub garantii, et sügisel täituksid jõed piisavalt veega.

Skandinaavia varustab esmalt ennast ja seejärel müüb elektrit välja. Võiksime osta tuumaelektrijaamades toodetavat elektrit, aga seda ei luba poliitika. Narvast 100 km kaugusel asub Sosnovõi Bori tuumajaam, Peterburi taga asuvad kivisöel töötavad soojusjaamad. Mõistagi müüks Venemaa valuutanäljas ja turuhinnaga, ent mitte nii üüratult kallina, kui ostame praegu börsilt. Suurim rumalus oleks Venemaaga ühisest elektrisüsteemist lahkumine.

Kui vesi ahjus, räägivad Balti riigid taas energia sisseostmisest Venemaalt. Sellele pidanuks mõtlema varem. Saksamaa räägib roheenergiast ja CO2 vähendamisest, samas ostab ise sisse Poolas toodetavat odavat kivisöeelektrit. Sakslasedki panid oma tuuma- ja kivisöejaamad hurraaga kinni. Nüüd vajab Euroopa majandusmootor ise meeletult elektrit ja kust seda ikka saada kui kirutud Ida-Euroopast.

Narva elektrijaamad on majanduse alustala. Kui neid poleks, siis ei kujutaks praegu ette, milline olukord valitseks. Põlevkivi on Eestis ainus ja arvestatav maavara. Kasutagem seda. Meie naabrid soomlased ja lätlased on kadedad, et Eestis leidub nii arvestatavat strateegilist ressurssi. Narva elektrijaamu tuleb töös hoida ja põlevkivi väärtustada. Meilgi on aeg käituda nagu poolakad ja lüüa selg sirgu. Praegune olukord peaks olema hea õppetund. Üheksa korda mõõda ja siis lõika.