JUHTKIRI ⟩ Ida-Virumaale polnud šokk nii suur, aga ikkagi

Foto: Ilja Smirnov / Põhjarannik

Suuremat osa Ida-Virumaa elanikest on mitmekordne energiakandjate hinna tõus säästnud.

Põhjuseks eelkõige asjaolu, et meie suurtes linnades on nii-öelda oma soojusenergia, mis tuleb kas õlitööstustest või soojuselektrijaamadest ning põhineb meie enda peamisel maavaral − põlevkivil. Meile aastaid räägitud jutud sellest, kuidas põlevkivienergeetika kohe kinni läheb ja selle asemele ilmuvad ei tea kust palju loodussõbralikumad ja odavamad elektritootmised, said oma piinliku vahefiniši.

Kuna suurem osa maakonna elanikest elab korterites ja tarbib odavat põlevkivist saadavat soojusenergiat, pole ka majapidamiste elektrikulu ehk nii suur kui nii mõnelgi pool mujal. Ent siiski sai arvestatav hulk meiegi maakonna elanikke kindlasti oma elektri- või gaasišoki koos detsembrikuu arvega kätte. Eriti need, kes elavad suurtest linnadest väljas.

Eelmise aasta lõpus kehtestas valitsus energia hinna tõusu hüvitismeetmed vähem kindlustatud inimestele, sel neljapäeval jõudis koalitsioon kokkuleppele ka nn keskklassi toetusmeetmetes, kus määratud hulgale gaasile ning elektrile kehtestatakse hinnalagi, millest kõrgemale tõusev maksumus hüvitatakse.

Kui elektri hind ületab 12 senti kWh kohta, maksab riik seda piiri ületava osa kuni 650 kWh tarbimise puhul kinni. Gaasi puhul on hinnalagi 65 eurot MWh kohta, seda ületava osa hüvitab riik 100% kuni 2,75 MWh tarbimiseni.

Kui esimese meetme puhul kritiseeriti, et see on kohmakas ja bürokraatlik, siis ka teise puhul on küsimusi õhus. Näiteks on paljud kortermajad sõlminud energiamüüjaga lepingu ühistu kaudu ning pole selge, kuidas arvestatakse see hüvitis korterite peale, kui tarbimine on erinev.

Eks kindlasti kerkib küsimusi veelgi, millele riik võimalikult kiiresti oskab vastused anda, et vältida esimese abimeetmega kaasnenud arusaamatusi ja segadusi.