JAANUS KARILAID ⟩ Koroonapassi aeg on läbi, ühiskond tuleb avada

Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni esimees Jaanus Karilaid. Foto: Gert Tali / Scanpix

Ühiskonnas on lood inimeste vaimse tervisega läinud aina hullemaks. Pime ja külm aastaaeg koos lõputute piirangute, hinnatõusude ja üksindustundega on paljud meie ühiskonna liikmed viinud viimse piirini.

Lõivu tuleb neil maksta vaimse tervise halvenemise ja tühjeneva rahakotiga. Vaimse tervise halvenemist kinnitab kasvanud suitsiidsus noorte seas, (pere)vägivalla suurenev statistika, joobes juhtimiste ja juhukakluste tõus. Ütleme ausalt, inimesed on väsinud koroonapassi nõudest, mis tegelikult vaktsineeritute suure hulga nakatumise tõttu on muutunud sisuliselt mõttetuks.

Eesti vajab olukorra lahendamiseks uut käiku ja seetõttu tegi Keskerakond ettepaneku kaotada alates 7. veebruarist COVIDi tõendi nõue, mis ei täida enam riigis oma eesmärki, ning liikuda edasi kõigi piirangute leevendamisega veebruarikuu jooksul. Selleks annab võimaluse vaktsineerituse ja läbipõdemise tase, aga ka omikrontüve levik, mis on vähendanud tunduvalt haiglaravi koormust ning intensiivravi vajadust. Ka mitmete riikide senised otsused ning ekspertide soovitused näitavad, et selleks on õige hetk.

Piirangutega vaid süvendame lõhet ühiskonnas.

Keskerakonna fraktsioon korraldas piirangute leevendamise teemal kaks avalikku koosolekut, millest võtsid osa ka endine teadusnõukoja juht, professor Irja Lutsar ning õiguskantsleri nõunik Martin Kadai. Fraktsiooni siseringis kohtusime esmaspäeval teadusnõukoja juhi, professor Toivo Maimetsa ja nõukoja liikme, professor Ruth Kaldaga. Tegemist oli vajalike mõttevahetustega, mõistmaks erinevaid vaatenurki.

Piirangute leevendamise vajadust on rõhutanud ka Jüri Ratas, kelle sõnul on pandeemia mõjutanud nii inimeste majanduslikku heaolu kui ka vaimset tervist. Keskerakonna esimehe sõnul on oluline, et keegi ei tunneks end kõrvale jäetuna ja nii vaktsineeritud kui vaktsineerimata pereliikmed saaksid ühiselt aega veeta.

Kaks aastat COVIDi pandeemia lahendamisega tegelnud tervise- ja tööminister Tanel Kiik toetab samuti piirangute leevendamist. Tema sõnul on kindlasti praeguses olukorras mõistlik liikuda järk-järgult rahulikuma, mõistvama ja suuremas koosmeeles liikuva ühiskonna suunas. Samasugusel seisukohal nagu Keskerakond on ka Eesti Päevaleht, kes pealkirjastas oma hiljutise juhtkirja "Kui haiglakoormus ei kasva, võib leevendada". Tõdetakse, et pigem on praegune olukord hakanud soovitule vastupidi toimima, sest peopidamine on osalt läinud põranda alla ja läbipõdemise tõendi saamiseks osa inimesi hoopis otsib kontakti koroonapositiivsetega, mitte ei väldi seda.

Eestil tasuks võtta eeskuju piirangud kaotanud või oluliselt leevendanud Suurbritanniast, Iirimaast ja Taanist, kes on lugenud ühiskonda ning tajunud kuiva statistika kõrval ka elanike ootusi.

Ühiskonna avamist on sarnaselt Keskerakonnaga vajalikuks pidanud enamiku Eestis tegutsevate parteide esindajad. Välja arvatud Reformierakond ja peaminister, kelle arvates peab valitsus tuginema teadusnõukoja analüüsile ja kaaluma piirangute leevendamist alles siis, kui rekordilised nakatumisarvud näitavad vaibumise märke. Möönan, et sajaprotsendilist konsensust on selles küsimuses väga keeruline saavutada, kuid leian, et prioriteediks tuleb seada ühiskonna avamine ja lõhestatuse vähendamine. Usaldagem oma inimesi.

Praegune debatt valitsuses meenutab mulle hiljutist vaidlust energiahindade kompenseerimise üle. Ka siis pooldas hea koalitsioonipartner ootamist ja analüüsimist. Aga Eesti on liiga väike riik lõputute mõttetalgute jaoks − suudame tegutseda paindlikumalt. Vaja on jooksvalt teha kiireid otsuseid nii energiahindade, koroona kui ka muudes küsimustes.

Nii nagu energiahindade meeletu tõusu puhul tuleb ka praegu vaadata aknast välja, mõistmaks, mis reaalselt meie riigis toimub. Inimeste vaimne tervis halveneb ja ettevõtjate elu meenutab kohati Dante Alighieri "Põrgut". Arvestada tuleb alati inimlikku momenti ja aidata kohe, olgu selleks siis energiahindade kompenseerimine, piirangute leevendamine või miski muu lahendust vajav küsimus.

Kõikide ühiskonnagruppide ja Eestis elavate rahvuste kaasamine ühtseks tervikuks − see oli idee, miks omal ajal Rahvarindest välja kasvanud Keskerakond loodi. Niivõrd suure hulga inimeste eemalhoidmine avalikust ruumist on praegustes oludes ebamõistlik.

Piirangutega vaid süvendame lõhet ühiskonnas. Praegune olukord läheb seega Keskerakonna põhimõtetega vastuollu ja seetõttu ei saa tsentristid toimuvat käed rüpes pealt vaadata.