Globaliseerumisel on oma head ja vead. Kui geopoliitiline olukord püsib stabiilsena, on ka energiahinnad madalamad. Kahjuks oleme jõudnud olukorda, kus rahvusvahelistes suhetes on turbulents, turgudel valitseb ebakindlus ja toorainete hinnad on seetõttu kasvanud ootamatult kõrgeks. See on tinginud omakorda tavapärasest suuremad arved tarbijatele peaaegu kogu maailmas, sealhulgas Eestis.
Tulevikus on elektritootmine Eestis hajutatud nii geograafiliselt kui ka "tooraine" mõttes.
Aga elekter ja toasoojus on inimestele sama elementaarne kui söömine ja hingamine. Seetõttu on oluline, et võimalikult soodsa hinnaga teenused oleksid inimestele tagatud.
Eesti valitsus algatas läbi aegade suurima toetusprogrammi mahus ligi 300 miljonit eurot, et inimesi aidata. Võtsime jälgimise ja toetamise alla peaaegu kõikvõimalikud kulud: elektri võrgutasu hüvitamine nii kodudele kui ettevõtetele, gaasi võrgutasu hüvitamine ning elektri-, gaasi- ja küttearvete hüvitamine kuni keskmise sissetulekuga peredele.
Kulude hüvitamise tulemust võib iga inimene alates veebruarikuust oma arvelt näha. Oluline on, et abi said kõik inimesed: võrgutasu hüvitamisest võitsid kõik tarbijad ja kuni keskmise sissetulekuga pered said lisatoetust kulude katmiseks.
Meil on väga keeruline ja kokkuvõttes ka kahjulik loobuda suurest turust, mis meie jaoks on eelkõige Euroopa Liit. Tõsi, ühelt poolt anname ära otsustusõigust ja me ei saa lõpuni kontrollida elektrihinda, teisalt töötab suurem turg mastaabiefektina paremini kui üksi kodus pusida. Oleme ühisel turul nii headel kui halbadel aegadel: kriisiperioodil on eriti oluline püsida koos ning vajaduse korral üksteist aidata.