VAMBOLA PAAVO ⟩ Virumaa energeetikal on tulevikku

Ajakirjanik Vambola Paavo. Foto: Erakogu

Viimaste kuude kõrge elektri hind ei valmista peavalu üksnes meil, vaid mujalgi. Maksame lõivu rohepöörde kiirustavatele otsustele. Asi on lõpuni läbi mõtlemata, kõike määrab poliitiline tõmbetuul. Kergel käel asuti Saksamaal pärast 2011. aasta Fukushima katastroofi tuumajaamu sulgema. Samas on sakslased ühed suuremad elektritarbijad.

Brüssel on korduvalt kritiseerinud Poolat kivisöeelektrijaamade pärast. Täna aitab odav Poola elekter defitsiidist välja mõnegi suurriigi. Poolakatel jagus ja on mõistust, hoidamaks oma jaamu käigus. Soome ostab odavat Venemaa elektrit ja pole häda. Vennasrahvas, keda eestlane hellitab sõnadega "tyhmä" ja "poro", on lahe põhjakaldal targem. Venemaa on naaber ja temaga tuleb läbi saada.

Meil peaksid Padaorust kuni Narvani täna pöörlema sadade generaatorite tiivikud, ent neid pole.

Oleme geopoliitiliste mängude ohvrid. Vene elekter olevat solgitud ja meile ei sobivat. See on poliitikute jutt. Samas ei paku nad alternatiivi. Pole tähtis, mis värvi on kass, peaasi et ta hiiri püüab. Narvast 100 km kaugusel on Sosnovõi Bori tuumajaam. Peterburi varustamise kõrvalt jääb võimsust ülegi ja selle võiksime meie osta. Venemaalt saaks kordades odavamalt kui börsilt. Inimesele loevad odavus ja see, et lambid põleksid. Sisimas loodan, et võidab kaine mõistus ja me ei haagi ennast idanaabri elektrisüsteemist lahti. Usun omaaegse TPI energeetiku haridusega vanu mehi, kes ütlevad, et tegemist oleks hullumeelse sammuga. Need ei ole lubjakad vanamehed, kes ei saavat millestki aru. Annavad silmad ette Eleringile ja Eesti Energiale.

Virumaa rannik on tuuline ja see tuleb ära kasutada, nagu teevad Taani, Rootsi või Põhja-Saksamaa. Meil peaksid Padaorust kuni Narvani täna pöörlema sadade generaatorite tiivikud, ent neid pole. Riik veeretab arendajate teele aina uusi takistusi.

Kui kaitsevägi viib oma mitte just kõige töökindlama radari lõpuks aherainemäe otsa, saab ehk Aidu tuuleparkki elu sisse ja sinna kerkivad generaatorid. Purtseski pidanuks olema töös tiivikud. Asjaajamised on takerdunud vaidlustesse. Padaoru ja Kalvi vahel hakkab silma heal juhul paarkümmend tiivikut. Oleme kõigele uuele vastu. Peaasi et generaatoreid minu aia taha ei panda. Riik on jätnud palju tegemata. Inimestele tulnuks öelda: meil on niisugune plaan − kui lubate oma maale panna paar tuulegeneraatorit, maksame iga kuu eest kompensatsiooni. Kui mulle tuleks keegi seda pakkuma, ei vaidleks ma vastu. Tegemist on maast leitud rahaga. Asi tuleb arusaadavaks teha. Kui tahame rohepööret ja tuuleenergia laiemat kasutamist, peaks Soome lahe rannik olemagi tuuleparkide päralt. Lisaks Loode-Eesti ja saared.

Eesti maapõue rikkus on rohkem kui sajand põlevkivi. Seda tuleb väärindada, rääkigu Brüssel, mida tahes. Jutud nimetajaga "Põxit" tuleks lõpetada. Kõik ei käi direktiivide järgi. Kaevandamise tehnoloogiad täiustuvad ja muutuvad keskkonnasõbralikeks. Kui vaja, tuleb rajada Eestisse tuumajaamgi. Miks ei võiks see asuda põhjarannikul, kus jahutusvesi käepärast. Tekiksid sajad kõrgepalgalised töökohad. See annaks piirkonna arengule tõuke. Seni maksame kõrgeid elektriarveid ja elame lootuses, et kunagi läheb paremaks.