Kuigi sõda on Eestile geograafiliselt lähedal, on Eestis turvaline, meie avalik kord ja põhiväärtused on kaitstud ning piir hästi valvatud. Sündmused Ukrainas kinnitavad taas kord, kui oluline oli Euroopa Liidu ja NATOga liitumine 2004. aastal.
Oleme loonud väga tugevad sidemed oma suurte liitlastega, mida näitavad ka sammud viimase kuu jooksul. Liitlaste olemasolu ja ühtsus on olnud väga tuntav − siiski on maailm meie ümber endiselt rahutu ja peame seisma ka ise selle eest, et Eesti inimesed tunneksid ennast turvaliselt.
Elanikkonnakaitse ei jää pelgalt sõnaks arengukavas
Kuid riigi kaitsmisest ei saa rääkida ainult kaitsevalmiduse võtmes. Eestis on lai riigikaitse, mis on läbi põimunud paljudest eluvaldkondadest. See tähendab, et kaitsevaldkonna kõrval on tähtis ka politsei- ja piirivalveameti, kaitsepolitsei ja päästeameti sõjaline valmisolek ning kogu ühiskonna valmisolek sellise ohuga hakkama saamiseks.
Sõjaohu korral peavad oma tegevust jätkama nii päästjad kui ka politseinikud. Kriisiks peavad olema hästi valmis ka näiteks sotsiaalvaldkond, haridus, kohalikud omavalitsused jne. See ongi lai riigikaitse, mida tuleb rahastada tervikuna, sest sõjas ei saa üks pool ilma teiseta hakkama.
Sõda Ukrainas on näidanud, millistes keerulistes tingimustes peavad päästjad ja politseinikud inimesi aitama ja oma igapäevast tööd tegema.
Elanikkonnakaitse kontseptsioon valmis juba 2018. aastal, mille tulemusel oleme astunud samme edasi. Elanikkonnakaitse tegevused on jõudnud pikaajaliste plaanidena riigikaitse arengukavadesse, mille eest tuleb viimaseid Eesti valitsusi tunnustada. Samas on need pikaajalised plaanid olnud rahastuseta.