KRISTIAN JAANI ⟩ Elanikkonnakaitset tuleb vaadata täiesti uues valguses

Kristian Jaani, siseminister, Keskerakond Foto: Mailiis Ollino

Eesti Vabariigi 104. aastapäeval ründas Venemaa Vladimir Putini juhtimisel rahumeelset naabrit Ukrainat. Selle tagajärjel on julgeolekuolukord Euroopas kardinaalselt muutunud ja pannud asjadele vaatama hoopis uue pilguga. Toonud esile mitmeid võtmelünki, mida oma riigi ja inimeste kaitsmise soovist nüüd täitma asume.

Kuigi sõda on Eestile geograafiliselt lähedal, on Eestis turvaline, meie avalik kord ja põhiväärtused on kaitstud ning piir hästi valvatud. Sündmused Ukrainas kinnitavad taas kord, kui oluline oli Euroopa Liidu ja NATOga liitumine 2004. aastal.

Oleme loonud väga tugevad sidemed oma suurte liitlastega, mida näitavad ka sammud viimase kuu jooksul. Liitlaste olemasolu ja ühtsus on olnud väga tuntav − siiski on maailm meie ümber endiselt rahutu ja peame seisma ka ise selle eest, et Eesti inimesed tunneksid ennast turvaliselt.

Elanikkonnakaitse ei jää pelgalt sõnaks arengukavas

Kuid riigi kaitsmisest ei saa rääkida ainult kaitsevalmiduse võtmes. Eestis on lai riigikaitse, mis on läbi põimunud paljudest eluvaldkondadest. See tähendab, et kaitsevaldkonna kõrval on tähtis ka politsei- ja piirivalveameti, kaitsepolitsei ja päästeameti sõjaline valmisolek ning kogu ühiskonna valmisolek sellise ohuga hakkama saamiseks.

Sõjaohu korral peavad oma tegevust jätkama nii päästjad kui ka politseinikud. Kriisiks peavad olema hästi valmis ka näiteks sotsiaalvaldkond, haridus, kohalikud omavalitsused jne. See ongi lai riigikaitse, mida tuleb rahastada tervikuna, sest sõjas ei saa üks pool ilma teiseta hakkama.

Sõda Ukrainas on näidanud, millistes keerulistes tingimustes peavad päästjad ja politseinikud inimesi aitama ja oma igapäevast tööd tegema.

Elanikkonnakaitse kontseptsioon valmis juba 2018. aastal, mille tulemusel oleme astunud samme edasi. Elanikkonnakaitse tegevused on jõudnud pikaajaliste plaanidena riigikaitse arengukavadesse, mille eest tuleb viimaseid Eesti valitsusi tunnustada. Samas on need pikaajalised plaanid olnud rahastuseta.

Siseministeerium on aga viinud sellegipoolest ellu mitmeid olulisi riigikaitselisi tegevusi. Viimase kolme aasta jooksul on käivitatud COVIDi eriolukorra alguses kiirkorras siiani tegutsev riigiinfo telefon 1247, kaasatud Päästeameti juhtimisel kohalikud omavalitsused regionaalsete kriisikomisjonide kaudu kriiside lahendamisse, PPA juhtimisel koostatud ulatusliku evakuatsiooni plaan ja koostöös omavalitsustega evakuatsioonikohtade kaardistus, juurde soetatud massiohje varustust ning õpetatud PPA eestvedamisel välja kriisirolliga abipolitseinikke.

Ülemaailmne viirusepuhang ja eskaleerunud sõda Euroopas on toonud mõttemaailma muutuse ning näitavad väga ilmekalt, et peame olema valmis ükskõik milliseks kriisiks.

140 miljonit eurot laiapindsesse riigikaitsesse

Hiljuti otsustasime valitsuses eraldada elanikkonnakaitse ja sisejulgeoleku tõhustamiseks siseministeeriumi haldusalasse 86 miljonit eurot. Ajalooline otsus, sest mitte kunagi varem ei ole niivõrd suurel määral riigi ja elanikkonna kaitsesse panustatud. Märkimisväärne lisaraha aitab meil astuda mitu head sammu edasi kriiside ennetamisel, sisekaitse tagamisel ja riigi kaitsmisel tervikuna.

Näiteks on plaanis juba käesoleval aastal valmistada neljas Eesti suuremas linnas Tallinnas, Tartus, Pärnus ja Narvas ette varjumiskohad. Päästeamet teeb kohalike omavalitsustega esmased kokkulepped sobivate objektide kohta.

Järgmine samm on sõlmida lepingud eraomanikega, kellele kuuluvad varjumiseks sobivad hooned. Samuti on plaanis võtta järk-järgult kasutusse ohuteavituse sireenid, luua võimekus ulatuslikuks evakuatsiooniks ja teha teavitustööd.

Riigikaitse sisekaitses oleme seni keskendunud kõige enam hübriidohtudele. Sõda Ukrainas on näidanud, millistes keerulistes tingimustes peavad päästjad ja politseinikud inimesi aitama ja oma igapäevast tööd tegema.

Seetõttu on meie soov parandada päästeameti võimekust varingupäästel, demineerimisel ja esmaabi andmisel. Me vajame päästjaid, kes oleksid suutelised tooma sõja ajal inimesi rusude alt välja ning kustutama raketitabamuse saanud elurajoone, nagu teevad seda nende kolleegid Ukrainas. Need on vaid mõned näited eesootavatest elanikkonnakaitse tõhustustegevustest.

Kui viimasele otsusele lisada veel Ukraina sõjale eelnenud investeeringud, nagu üle 20 miljoni euro Eesti välispiiri tugevdamisse ning 30 miljoni euro suurune julgeolekupakett, siis kokkuvõtlikult on viimase 15 kuuga eraldatud siseministeeriumi valitsemisalale riigikaitselisteks tegevusteks ligi 140 miljonit eurot.

Kahtlemata on see väga vajalik ja oodatud lisaraha, sest oleme minevikus teinud kõvasti järeleandmisi. Nüüd on meil võimalik luua valmisolek, mida seni oleme ressursinappuses edasi lükanud, kuid mida on väga vaja, et saaksime võimaliku sõjaohu korral hakkama. Sõja ajal peavad olema kaitstud tsiviilelanikud ning ellu jääma meie elanikke päästvad ja turvalisust pakkuvad inimesed.

Liitlaste olemasolu lisab turvatunnet, kuid peame ka ise oma tagalat kindlustama ja ühiskonda ette valmistama. Praegu käib sõda naabri hoovis, aga kui see peaks jõudma meile veelgi lähemale, saame öelda, et oleme sõjaohuks valmistunud.