/nginx/o/2019/01/06/11697670t1h8a36.jpg)
Alar Seppern on Ida-Virumaal tuntud ehitusettevõtja. Tema ettevõtlust pole siiski saatnud edu: eri nime all tegutsenud firmad on läinud pankrotti nagu ta isegi. Aastaid on ta koos oma firmadega olnud ametivõimude teravdatud tähelepanu all, sest tema ja õiguskaitseasutuste arusaamad seaduskuulekusest pole alati samasugused olnud.
Eks muidugi peadki ettevõtjana tegutsedes olema valmis selleks, et tuleb kohut käia nii riigi kui ka teiste eraettevõtjatega. Seda on Seppern ka teinud: kohtuasju on olnud üksjagu. Ent viimane otsus, millega ta eraisikuna eri kuritegudes süüdi mõisteti ning neljaks aastaks vangi saadeti, tundub üsna pretsedenditu.
See kohtulahend näitab, et ka kohtutel on erinevad arusaamad kuritöö raskusest ja õiglasest karistusest, sest Viru maakohus karistas Seppernit võltsimise ja kelmuse eest 3 aasta ja 10 kuu pikkuse vangistusega, millest ta reaalselt pidanuks ära istuma vaid viis kuud. Ringkonnakohus leidis aga, et paras karistus tehtu eest on neli aastat reaalset vangistust ehk siis pea kümme korda karmim. Seejuures rõhutas ringkonnakohus, et Sepperni käitumine rajaneski vaid valedel ja pettustel − kus tahes ta seda teha sai.
Sepperni kriminaalasja võib mõnes mõttes võtta ka kui "näidispoomist", millega ühiskonnale antakse teada, et pole sugugi nii, et valgekraed saavad oma valgustkartvate tegude eest vaid leebeid sanktsioone, sest suudavad kallite advokaatide abil end kohtus puhtaks pesta.
