Meediaühendused: prokuratuur sekkus ajakirjandusvabadusse

Tarmo Vahter ja Sulev Vedler ning nende artikkel Swedbanki rahapesu teemal. Taamal Robert Kitt ja Priit Perens. Foto: Kollaaž

Prokuratuur sekkus ajakirjandus-vabadusse ja määras trahvi Eesti Ekspressi ajakirjanikele professionaalse ja südamega tehtud töö eest, ütlevad ühispöördumises meedialiit ja rahvusringhääling.

Enam kui 60 ajalehte, ajakirja, portaali, telekanalit ja raadiojaama ühendava Eesti Meediaettevõtete Liit ja Eesti Rahvusringhääling tõdevad, et kui teisipäev oli Eesti demokraatiale hea päev, sest Eesti tõusis aastaga maailma ajakirjandus-vabaduse indeksis 15. kohalt neljandale, siis kolmapäev oli Eesti demokraatia kurb päev. kui prokuraatur sekkus ajakirjandusvabadusse trahvides 1000 euroga Eesti Ekspressi kahte ajakirjanikku, Tarmo Vahterit ja Sulev Vedlerit, kes avalikustasid Swedbanki endise juhatuse kohta tehtud rahapesu kahtlustuse

"Otsus loob ohtliku ja hirmutava pretsedendi, sest rahapesukahtlus Eesti suurimas pangas on ühemõtteliselt avaliku huvi objekt. Prokuratuuri nõuab, et ajakirjandus avaldaks vaid teavet, mis on nendega kokku lepitud. See ei ole demokraatliku ühiskonna ootus ajakirjandusele. See on suukorvistamine ja sõnavabaduse piiramine. See on ajakirjanike ähvardamine ja hirmutamine," on kirjas pöördumises. 

Meedialiit ja rahvusringhääling leiavad, et õigussüsteemi ülesanne on mõista ja aktsepteerida ajakirjanduse rolli Eestis ning kõikjal vabas ühiskonnas. "Tänu meediale on suur osa taasiseseisvunud Eesti suurematest tehingutest, protsessidest, otsustest ja valikutest olnud oluliselt läbipaistvamad kui mujal Ida- ja Kesk-Euroopas. Sellel kindlasti on olnud väga suur mõju Eesti kiirele arengule ja läbipaistvusele, eriti võrreldes meie saatusekaaslastega.

Sõda Ukrainas ja valitsejate poolt hävitatud sõltumatu ajakirjandus Venemaal ning Valgevenes tuletab meile ajakirjandusvabaduse tähendust eriti teravalt meelde.

Toetame kolleege Eesti Ekspressist. Väljaanne ja kirjastus kavatsevad ajakirjandusvabaduse seisukohalt ohtlikku pretsedenti loova kohtuotsuse vaidlustada. Ajakirjanik ei pea töö tegemiseks prokuratuuri teavitama, sellelt luba küsima või laskma riigil avaliku huvi üle otsustada. Selliste reeglite järgi tehakse ajakirjandust ühes teises riigis.

Eestis on sõna vaba!"

Postimees kirjutas, et kohus määras trahvi artikli «Kogu Swedbank Eesti endine juhatus sai kahtlustuse Vene oligarhiga seotud rahapesus» eest, mis ilmus 25. märtsil veebis. Artiklis kirjutati, et Swedbanki juhatuse endised liikmed said kahtlustuse rahapesureeglite rikkumise pärast ajal, kui nad olid Eesti suurima panga Swedbanki juhatuses. Kahtlustuse sai kaheksa inimest ja Swedbank juriidilise isikuna. Kaheksast inimesest kõige tuntumad on Robert Kitt, kes on praegu kaugküttefirma Utilitase juhatuse liige, ja Priit Perens, kes on Tartu ülikooli kliinikumi juhatuse esimees. Kahtlusaluste nimekirjas on ka nüüdseks juba endine haridusameti juht Ulla Ilisson.

Prokuratuuri ärritas, et selles loos avaldati andmeid nende loata.