MARE ROOSILEHT ⟩ Kas Ida-Virumaal jätkub õppijaid?

Mare Roosileht
Copy
Tallinna tehnikaülikooli Virumaa kolledži direktor
Tallinna tehnikaülikooli Virumaa kolledži direktor Foto: Erakogu

Räägitakse, et Ida-Virumaal ei ole piisavalt õppimisvõimalusi, ning vaadatakse ootavalt Eesti ülikoolide poole. Nüüd on kõrg- ja kutsekoolid valmis ning ettevõtted ootel, kuid kas meil jätkub õppijaid?

2020/2021. õppeaasta andmetel jätkab Ida-Virumaa põhikooli lõpetanutest õpinguid 61% üldhariduses ja 35% kutsehariduses, sealhulgas 8% liigub väljapoole maakonda.

Gümnaasiumilõpetajatest jätkab 10% kutsehariduses ja 36% kõrghariduses, neist suurem osa asub õppima väljapoole maakonda.

Miks ligi 40% ei jätka üldse õpinguid ja miks lähevad noored mujale? Noored on ise toonud põhjusteks nii erialade vähesuse ja ühekülgsuse kui ka mitteatraktiivse elukeskkonna.

Haridusasutused on valmis

26. ja 27. mail kogunesid maakonna kõrg- ja kutseharidusasutuste ning kõikide Eesti ülikoolide esindajad, et tutvustada oma haridus- ja teadusplaane õiglase ülemineku protsessis. Neljapäeval toimus haridusteemaline kohtumine Tallinna tervishoiukõrgkooli Kohtla-Järve struktuuriüksuse ruumides. Lisaks Tallinna tehnikaülikooli Virumaa ja Tartu ülikooli Narva kolledži juhtidele olid kohal ka kõikide Eesti kõrg- ja ülikoolide esindajad. Oma plaane tutvustasid Tallinna ülikooli, sisekaitseakadeemia, Tallinna ja Tartu tervishoiukõrgkooli töötajad.

Tasemeõpet ning mikrokraade on plaanis pakkuda nii tervishoiu, kommunikatsiooni, filmitööstuse, päästekorraldaja kui ka hübriidohtude valdkonnas.

Tallinna tehnikaülikool ja Tartu ülikool, kellel mõlemal on maakonnas kolledž, plaanivad aga laiendada tasemeõppekavade valikut ning jätkata nende baasil ka mikrokraadide pakkumist. Näiteks on Virumaa kolledžil õiglase ülemineku fondi raames plaanis lisaks olemasolevatele avada vastuvõtt jätkusuutliku ettevõtluse ja ringmajanduse bakalaureuse õppekaval ning mitmel magistriõppekaval: jätkusuutlik tööstus, jätkusuutlikud keemiatehnoloogiad, rohelised energiatehnoloogiad ning meditsiinitehnika ja -füüsika.

Narva kolledž on valmis laiendama vastuvõttu olemasolevatel ja avama kahel uuel õppekaval.

Ida-Virumaa kutsehariduskeskusel on samuti plaan avada mitmed uued õppekavad. Kõik haridusasutused on valmis pakkuma täienduskoolitust oma vastutusvaldkondades.

Ettevõtted ootavad insenere

Reedel kohtusid Tallinna tehnikaülikooli ja Tartu ülikooli teadlased ettevõtetega Narva-Jõesuus, et jagada oma teadusplaane ja saada tagasisidet. Õiglase ülemineku raames kasvab maakonna kolledžite teadusvõimekus andmeteaduse, masinnägemise, tehisintellekti, jäätmete ringlusse võtmise, roheenergeetika ja tervisetehnoloogiate arendamise valdkonnas. Plaanis on luua piirkonda uusi tarku töökohti ning kaasata välis- ja emaülikoolide teadlasi.

Ettevõtjate poolt jäi kõlama ootus veelgi tihedamale koostööle ülikoolidega teadus- ja arendusvaldkonnas. Samas nenditi ümarlauas, et rahvastikuprotsessid − elanike arvu ja noorte osakaalu pidev vähenemine − ei võimalda maakonnas enam vajalikul arvul insenere koolitada.

Praegu omandab kõrgharidust 70% ja kutseharidust 91% õppureid maakonnast. Kas jätkub õppureid ka uutele õppekavadele?

Selleks, et noorte väljavool lakkaks ja sisseränne suureneks, on vaja eelkõige parandada elukeskkonda, ehitada uusi maju spetsialistidele, sealhulgas õpetajatele. Oluline on ühiselt populariseerida noortele inseneriharidust ning eelkõige õppimisvõimalusi Ida-Virumaal.

Näiteks Viru Keemia Grupp juba pakub stipendiume kuld- ja hõbemedaliga Virumaa kolledžisse astujatele. Eesti Energia pakub lisaks stipendiumidele aastas sadu praktikakohti tulevastele inseneridele. Ettevõtted on valmis lõpetajatele maksma konkurentsivõimelist töötasu ning pakkuma kiireid karjäärivõimalusi. Kuid puudub strateegia talentide maakonnas hoidmiseks ja siia meelitamiseks.

Seega ülikoolid on valmis avama uusi õppekavasid, ettevõtted motiveerivad stipendiumide ning praktika- ja töövõimalustega. Kuid kas meil jätkub õppureid, kes oleksid valmis omandama hariduse maakonnas ning siin ka oma tööelu jätkama? Mida peavad tegema selleks haridusasutused, lastevanemad, kohalik omavalitsus ja riik laiemalt?

Küll aga saab iga täiskasvanud inimene teha oma valikud juba praegu. Need, kes soovivad omandada IT, inseneri, tervishoiu- või noorsootöötaja eriala maakonnas, saavad kandideerida tasemeõppesse. Samuti on alanud vastuvõtt ülikoolide mikrokraadidele, kus läbitakse koos üliõpilastega neid aineid, mis on tööturul edukaks olemiseks vajalikud. See võimaldab omandada huvipakkuvas valdkonnas teadmisi kahe või kolme semestri jooksul.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles