ANVAR SAMOST ⟩ Koroonaga enam tõesti vanamoodi edasi ei saa

Foto: Erakogu

Kuigi ametnikud tahaksid minna sügisele vastu Eesti koroonastrateegias muutusi tegemata, teevad teiste riikide ja Eesti enda lisandunud kogemused ning värske kohtuotsus selle plaani ette kasutuskõlbmatuks.

Terviseamet lõpetas 1. juunist tervishoius hädaolukorra. Haiglad võivad vähendada COVID-19 nakkusohtlike patsientide ravi tagamiseks mõeldud voodikohtade arvu 134 peale, mis peaks muu seas lubama neil keskenduda plaanilise ravi taastamisele ja tegevusvaru täiendamisele. 134 kohta on rohkem kui küll, kuna sama päeva seisuga vajas sümptomaatilise koroona tõttu haiglaravi 30 inimest.

Eestis kehtis koroonapandeemiast põhjustatud hädaolukord eelmise aasta 11. augustist, mil haiglaravil viibivaid koroonapatsiente oli 63. Ka see arv ei ole midagi sellist, millega Eesti tervishoid muude tegevuste kõrval hakkama poleks saanud.

Koroonaviirus tuleks ümber defineerida hooajaliseks viirushaiguseks, sest sisuliselt seda see nüüd juba on. Selle tulemusel kukub ära ka alus ja poliitiline kiusatus piirangute kehtestamiseks.

Mis saab edasi? Sellele küsimusele peaks vastama eesolevat koroonahooaega käsitlev COVID-19 valmisolekukava, mida terviseminister Tanel Kiik paari nädala eest valitsuses tutvustas.

Terviseameti ja sotsiaalministeeriumi jutupunktide kohaselt näeb see eri ministeeriumide ametnike kokkukirjutatud kava ette ühiskonna võimalikult avatuna hoidmist. Kui lugema hakata, siis avaneb kahjuks teistsugune pilt. Sisuliselt on seal üles loetud peaaegu kõik viimase kahe aasta jooksul koroonavastases võitluses kasutatud võtted ja vahendid, jättes samas arvesse võtmata vahepeal saadud kogemused ja teadmised, mida on väga palju.

Ilmselt on ametnike loogika lähtunud soovist mitte tunnistada ühtegi rakendatud piirangut, kohustust või soovitust tagantjärele valeks. Mis siis, et suur osa neist ongi tänases teadmises valed − keegi polnud ju selgeltnägija. Täna me ei desinfitseeri piiritusega ukselinke ning poest ukse taha toodud piimapakke ei pese keeva veega enam ka kõige suuremad hüpohondrikud.

Aga ametkondlik vaade on teistsugune. Esimene eesmärk on vältida vastutust ja põhimõtteliselt seda see paber ka edukalt teeb.

Kas selle kavaga on midagi muud peale hakata? Ei ole, kuid samas ei kipu ma jagama mõne kolleegi optimismi, et tegemist on sahtlisse toodetud dokumendiga, mida päriselus keegi kasutama ei asu. Kogemus näitab, et pigem ikka asub − kui mitte muidu, siis uute sündivate vigade õigustuseks.

Kogu eelnev jutt ei arvesta aga kavast mõni nädal hiljem sündinud halduskohtu otsusega, kus kohtunik põhjalikult ning detailselt argumenteerides lammutas maha valitsuse mullu kevadel ja suve lõpus tehtud korraldused 212 ja 305, millel põhinesid kõik meie elu Eestis sügise ja talve jooksul mõjutanud piirangud.

Selgub, et piirangute kehtestamise põhjendused ei olnud piisavad ning kaalutlused, millest lähtuti, ei ole üheselt jälgitavad.

Kohus tunnistas põhiseadusega vastuolus olevaks ka mitmed nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse (NETS) punktid, mis puudutasid piirangute kehtestamist, lähtudes haiguse läbipõdemisest ja vaktsineeritusest. Selles valguses pole vist mõtet imestada, et koroonakava on sotsiaalministeeriumi kodulehelt ootamatult kadunud.

Mis võiks siis Eesti valitsuse põhjendatud plaan koroonaviiruse suhtes olla?

Midagi keerulist siin ei ole.

Esiteks tuleks teha sõltumatu audit suuremate haiglate juhtimisele, et vastata küsimusele, millised on vajalikud muutused, et edaspidi vältida ülekoormuse viitel kogu ühiskonnalt rangete piirangute − või nagu teadusnõukoja juht Toivo Maimets oma esimeses avalikus ülesastumises seda sõnastas "solidaarsuse" − nõudmist.

(Siin on sobiv võimalus tuua üks tsitaat halduskohtu otsusest: "Viide solidaarsuskohustusele pole põhjendatud, sest /.../ sellisel kohustusel puudub nii õiguslik kui moraalne alus. Õigusriigis ei tohi mitte kedagi sundida solidaarsusele. /.../ Eesti riik pole rajatud mitte solidaarsusele, vaid vabadusele, õiglusele ja õigusele, seejuures on vabadus meie põhiseaduses − mis on kujundatud liberalistliku vaate järgi − preambulis asetatud teistest aluspõhimõtetest ettepoole "ülimaks väärtuseks". Klassikalise liberalistliku vaate järgi on vabadus sunni puudumine.")

Kui selgub, et haiglad vajavad lisarahastust, siis tuleb see leida. Nii on ühiskonnale kindlasti kokkuvõttes odavam.

Teiseks tuleks koroonaviirus ümber defineerida hooajaliseks viirushaiguseks, sest sisuliselt seda see nüüd juba on. Selle tulemusel kukub ära ka alus ja poliitiline kiusatus piirangute kehtestamiseks.