TÄNAVAKÜSITLUS ⟩ Millised pered riigilt enim toetust vajavad?

Nadežda Parri, pensionär:

Kõige rohkem tuleks aidata lasterikkaid peresid, sest neil on ka kulutusi teistest palju rohkem: kool, huviharidus, riided... Minulgi on pensionärina raske toime tulla, aga kui peres on lapsed ja üks või kaks töötavat vanemat, siis on väga raske. Muidugi tuleb aidata vaid seni, kuni lapsed on alaealised − suureks saades peavad nad juba ise endale töö leidma.

Aljona Zabolotnaja, noor ema:

Kedagi ei ole vaja aidata. Lasterikkad pered sünnitavad lapsi laste endi pärast, aga mõnikord ka raha pärast. Tean juhtumeid, kus naised sünnitavad lapsi ja nendel lastel on ka isa olemas, kuid emad registreerivad end üksikvanemaks, et toetust saada. See ei ole õige. Kui oled otsustanud lapsed saada, siis pead ise mõtlema, millega neid toita ja kuidas nad üles kasvatada.

Deniss Boržitski, kraanajuht:

Tallinn maksab palju rohkem igasugu toetusi, Ida-Virumaal makstakse vähe. Aidata tuleb kõiki, kuid esmajärjekorras üksikvanemaid ja lasterikkaid peresid. Toetusi tuleks tõsta ka. Praegu on jutte palju, kuid keegi ei küsi, kui palju raha tuleks kulutada Ukrainale, relvastumiseks... Kust see raha tuleb? Valitsus peaks kõigepealt ikka oma rahva heaolule mõtlema.

Konstantin Matjuhhin, töötu:

Praegu on kõigil raske. Esmalt on vaja luua uusi töökohti ja aidata kõige vaesemaid, sealhulgas töötuid. Kui vanematel oleks tööd, siis ei oleks ka toetuste suurendamisest tarvis rääkida − kõigepealt tuleks mõelda töökohtade arvu suurendamisele.

Egle Paumer, analüütik:

Abi peab olema sihipärane. Üksi elavatel vanuritel on samuti raske, seepärast arvan, et lähenemine peaks olema individuaalne. Näiteks kui jõukas peres on kolm last ja nemad saavad suuremat toetust, siis see on eelarveraha raiskamine. Tuleb leida need inimesed, kes tõepoolest abi vajavad.

TÄNAVAKÜSITLUS ⟩ Millised pered riigilt enim toetust vajavad?

Märksõnad

JUHTKIRI ⟩ Valimisõiguse äravõtmine: kelle tahet teostas riigikogu? (1)

ÜKS KÜSIMUS ⟩ Miks tuuakse teistest Eesti piirkondadest leitud lõhkekehi Ida-Virumaale hävitamiseks?

ERIK GAMZEJEV ⟩ Parlamendierakondade poolt hüljatud Ida-Viru linnad

MIHHAIL TAMMEARU ⟩ Kui üks veetilk teeb suure lombi

ÜKS KÜSIMUS ⟩ Mida arvate plaanist hakata Narva jaamades kasutama elektritootmises puidupelleteid?

JANEK PAHKA ⟩ Kohtla-Järve uus kaubamärk: rumalus ja ülbus käsikäes

Millisel juhul on lubatud töötasust kinnipidamine või leppetrahvi nõudmine?

JUHTKIRI ⟩ Õiglase ülemineku fondi viljade noppimiseni on veel pikk maa

JUHTKIRI ⟩ Võimulolijate lühike mälu

NÄDALA KUJU ⟩ Arvo Aller

HEIKO PÕDERSALU ⟩ Ida-Virumaal tuleks kogukonnaenergeetikas võtta liidri roll

KÜSITLUS ⟩ Kas olete nõus, et kohalikel valimistel peavad osalema ainult Eesti kodanikud?

JUHTKIRI ⟩ Valimised tulevad Ida-Virus põnevad (2)

ÜKS KÜSIMUS ⟩ Miks on jäänud toppama Jõhvi ja Kohtla-Järve vaheline maadevahetus?

ALEVTINA JERMAKOVA ⟩ Ükski kivi ei tõuse ilma tõstmata: tasakaalustatud lähenemine haridusmuutustele

JUHTKIRI ⟩ Ossipenko pärandus

ÜKS KÜSIMUS ⟩ Kas tööandjal on õigus töötajat tema soovitud ajal puhkusele mitte lubada?

MIHKEL NESTOR ⟩ Kas Euroopa kulutab end tugevaks?

JUHTKIRI ⟩ Paremat õhku!

NÄDALA KUJU ⟩ Irina Šulgina

ANVAR SAMOST ⟩ Ametnike riik, poliitikute abitus

MPEÕK PIISKOP DANIEL ⟩ Koguduste liikmete hääl on kõlanud

KÜSITLUS ⟩ Kuidas end petturite eest kaitsta?

MARE ROOSILEHT ja HENDRIK AGUR ⟩ Kohtla-Järve hariduselu tuleb sügavast kriisist välja aidata (1)

ÜKS KÜSIMUS ⟩ Kas eesti keele kasutusala on ahenenud või laienenud?

JUHTKIRI ⟩ Hakkame liikuma!

ÜKS KÜSIMUS ⟩ Missugused mürgistused on kõige sagedasemad?

Tervislik koolitoit ja ebatervislik koolinäks

MARTIN TULIT ⟩ Vene õigeusku ära ei keelata

KÜSITLUS ⟩ Kuidas teil on õnnestunud või miks ei ole õnnestunud eesti keelt ära õppida?

NÄDALA KUJU ⟩ Meelis Kiili

ANVAR SAMOST ⟩ COVIDi pikk mõju

JUHTKIRI ⟩ Kärpimise kultuur ja kultuuritus