HENRIK VÄLJA ⟩ Emotsionaalsed ja alusetud süüdistamised ei aita diskussioonile kaasa

Henrik Välja, Eesti metsa- ja puidutööstuse liidu tegevjuht Foto: Erakogu

Energeetikahuviline Jaanus Purga esitab küll fakte, millest osa on isegi õiged, kuid tema järeldused ja väited ei põhine neil faktidel. Tegemist on klassikalise demagoogiavõttega. Kõigi eksimuste kommenteerimiseks kuluks terve Põhjaranniku arvamuskülg, seetõttu mõned olulisemad ja valusamad.

Sektor ei ole kunagi väitnud, et tööstus tuleb panna kinni. Aga paljudel ettevõtetel ongi laod tühjaks saamas. Lisaks on igati mõistlik hakata ilmsele probleemile lahendust otsima enne, kui selle tagajärjed on lõplikult käes − kui praegu tuleb veel viimaseid enne sõja algust ette makstud toormekoormaid, siis 9. juulist lõpeb igasugune puidutoorme import Venemaalt. Just Baltimaade ettevõtete ettepanekul on Venemaa puidult võetud ka sertifikaadid, ilma milleta on sellest tehtud tooteid lääneriikides võimatu müüa.

Sektori süüdistamine "Ukraina sõja kannatuste kasutamises oma ärihuvides". Midagi nii küünilist pole ammu kuulnud ja seda on raske isegi kommenteerida. Autor ilmselt ei tea, kust tuleb Eesti riigi ülalpidamiseks, julgeolekukuludeks, sõjapõgenike aitamiseks ja paljuks muuks maksuraha. See tuleb ettevõtlusest. Toormepuudus on päris probleem. Praegusest olukorrast tingitud küttehindade tõus Eesti inimestele on päris probleem.

Metsa ja puidu sektor on üks Eesti majanduse alustalasid, kelle loodud lisandväärtus riigieelarvesse on samas suurusjärgus riigi kulutustega haridusvaldkonnas. Sektor annab otseselt ja kaudselt tööd 56 000 inimesele peamiselt maapiirkondades.

Raiemahud on 2005. aastaga võrreldes tõusnud 50% ja 12 mln tihumeetrini. Demagoogiliselt on valitud viimase 30 aasta kõige madalama võrdlustasemega periood, mille pealt ei saa teha tegelikke järeldusi. Viimane kehtiv arengukava (koostatud koostöös metsanduse ekspertide ja teadlastega) andis suuniseks 12-15 mln tm, seega metsateaduse, metsaseaduse ning viimase arengukava järgi võiks isegi rohkem raiuda.

Energeetiline puit eksporditakse, selle asemel et Eestis kütteks kasutada. Ja see tuleks lõpetada. Esiteks, 70% energiapuidust kasutatakse Eestis. Ülejäänud 30% aitab vähendada näiteks Taani ja Hollandi sõltuvust Vene gaasis.

Lisaks, kas Eesti plaanib Euroopa Liidust ja ELi kaupade vabalt turult lahkuda? Kaupade, teenuste ja inimeste vaba liikumine on üks Euroopa Liidu aluspõhimõte. Piirangud siseriiklike vajaduste katteks ja üldise protektsionismi toetamine ELis on Eesti-sugusele valdavalt importivale mikroriigile hukatus.

Mis on metsamaa ja mis ei ole metsamaa? Mõisted on defineeritud ühtselt üle kogu Euroopa Liidu ja selles pole mõtet tööstust süüdistada. Eesti kuulub jätkuvalt kõige metsarikkamate riikide hulka (Euroopas 6. kohal), kaitse alla võetud metsa osakaalu poolest oleme ELis kolmandal kohal. Soovitan kõigil vaadata metsastatistikat siit: https://envir.ee/elusloodus-looduskaitse/metsandus/metsastatistika. Seal on ka graafik, kus on näha, kuidas metsamaa on Eestis alates 1942. aastast kasvanud. Viimase 30 aasta jooksul on Eesti metsasus kasvanud Saaremaa ja Hiiumaa jagu.

Oluline on meeles pidada, et Eesti raiemahud jäävad oluliselt alla meie majandusmetsade juurdekasvule ja vaevalt oleks keegi teine meie metsade kestvusest nii huvitatud kui puidusektor.

CO2 kompenseerimiseks vajalik looduslik süsiniku sidumise võimekus Eestis on viimase kümnendi jooksul mitu korda vähenenud. Cambridge'i ülikooli uuringu raportis "Mets ja kliimamuutused" on välja toodud, et kogu raie võiks olla 10-12 mln tm (Eestis praegu 10 mln tm) ja seda 100 aasta keskmises (ehk vahepealne raiemahu tõstmine ei oleks pikas perspektiivis probleem). Vähe sellest − sama raport ütleb, et juhul kui me oma metsi ei majandaks, muutuks meie metsad aastakümnete pärast süsiniku sidujatest süsiniku emiteerijateks ehk nende mõju kliimamuutustele oleks vastupidine autori soovitule.

Süsiniku sidumise võimekuse taga on kaks peamist komponenti. Esiteks meie metsade vanuseline struktuur. Kuna suur hulk praegusi metsi on kasvama hakanud pärast II maailmasõda, on need puud jõudnud oma vanuses sellesse ajajärku, kui suurt kasvamist enam ei ole ja seeläbi ka suurt süsiniku sidumist enam ei toimu. Kõige aktiivsemalt seovad õhust süsinikku alles kasvavad puud. Seega on meie metsade olem paraku selline, et süsinikku seotaksegi paljudes metsades veel peamiselt kevadiste lehtede jagu.

Teiseks ei saa meie metsamaa hulk lõputult kasvada. Viimase 30 aasta jooksul on Eestimaal metsi aina juurde tulnud, kuid nüüdseks hakkavad suured infrastruktuuriprojektid, asulate laienemised ning niitude ja soode taastamised meie metsasust vähendama.

Kokkuvõttes: meie kõigi esmane väljakutse peaks praegu olema vabanemine Vene gaasi sõltuvusest ning inimestele sooja toa ja turvalisuse tagamine. Puit kui taastuv loodusvara on üks peamisi alternatiive, millega saame energeetika vallas gaasi asendada. Võimalik on tagada mõlemat − Eesti inimeste turvalisust ja heaolu ning metsade heaperemehelikku majandamist ja säilimist −, samuti kliimaeesmärkide täitmise poole liikumist.

Seda kõike on aga võimalik saavutada vaid siis, kui toimub rahulik, faktidel põhinev diskussioon ning kõik osapooled kuulatakse ära. Emotsionaalsed süüdistused võiks kõrvale jätta.

Vastulause Jaanus Purga artiklile "Sõjakannatuste ärakasutamine raiemahtude suurendamisel on küüniline" (Põhjarannik, 24. mai)